Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Väljastpoolt ELi saabunud arstid võetakse rangema kontrolli alla
Foto: PantherMedia/Scanpix
Valitsus algatas aprilli viimasel päeval tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis läheb edasi riigikogule.
Eelnõu näeb ette arsti, hambaarsti, õe ja ämmaemanda kvalifikatsiooninõuete parema kontrolli, kui inimene on omandanud kvalifikatsiooni väljaspool Euroopa majanduspiirkonna liikmesriike või Šveitsi.
Edaspidi tuleb kõigil arstidel, õdedel, ämmaemandatel läbida enne Eestis töötamiseks loa saamist 1-6 kuu pikkune tööpraktika ja sooritada teooriaeksam. Tööpraktika aega saab pikendada aastani.
Lisaks terviseametile hakkavad kolmandatest riikidest pärit arstide kvalifikatsiooni hindamises osalema veel Tartu Ülikool, Tartu või Tallinna Tervishoiukõrgkool. Kõrgkoolid hakkavad korraldama ka nende tööpraktikale suunamist ja teooriaeksamit.
Enne tööpraktikale asumist tuleb terviseametile tõendada eesti keele oskust või keeleõpingutel osalemist, eesti keeles tuleb sooritada ka teooriaeksam. Tervishoiuteenuse osutaja, kelle juurde kvalifikatsiooni tunnustamise taotleja tööpraktikale asub, peab määrama talle juhendaja. Tööpraktika ajaks kantakse taotleja terviseameti tegevuslubade registrisse, et ta saaks ligipääsu tervise infosüsteemi andmetele.
Aastas esitab taotluse Eestis arstina tööle asumiseks umbes 40 kolmandatest riikidest pärit arsti ja õena tööle asumiseks 1-2 inimest.
Teine oluline muudatus puudutab eelnõus arst residente. Ravikindlustusseaduse muudatustega tagatakse ravikindlustuskaitse kõigile tööpraktikal arst-residentidele, sõltumata nende töölepingu kestvusest. Muudatus puudutab ca 60 peremeditsiini arst-residenti, kes teevad residentuuri praktilise koolituse ühekuulisi tsükleid.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.