Ettevõtjad uut poliitjõudu toetama ei torma

Artikkel

- Uudised
- Birjo Must
- 3. mai 2018 kell 19:56
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ettevõtjad uut poliitjõudu toetama ei torma
Olari TaalFoto: Andras Kralla
Viis ühiskonnategelast, nende seas Nortali asutaja Priit Alamäe, käisid välja mõtte asutada uus poliitiline liikumine Eesti 200. Suurettevõtjad lubavad uuele jõule küll kaasa elada, kuid seda rahastama nad ei torma.
Kui mitte täna, siis juba homme te näete, kuidas kõikide erakondade kahurid on pööratud nende vastu ja neid hakatakse sünnijärgsel päeval auklikuks laskma.
Olari Taal,
ettevõtja
Värske jõu loojad käisid oma mõtted välja tänases Postimehes. Nad rõhutasid, et ei paiguta end teljele vasak-parem või liberaalne-konservatiivne. Liikumise ühe eestvedaja Kristina Kallase sõnul on neile olulised ideed ja pikaajalised teemad, mille praegused parteid on jätnud lahendamata.
“Tahame oma ideedega praegustele erakondadele kinda heita: nemad kaklevad ja vaidlevad maksumäärade või selle üle, kas järgmiste valimiste peateema on pensionitõus. Aga need on vaid kahe- või kolmesõnalised valimisloosungid. Tegelikult on kuus suurt teemat, millega tuleks tegelema hakata. Mõni neist asjadest on väga ebamugav, sest tuleb teha otsuseid, mis erakondade teatud valijagruppidele ei meeldi,” rääkis Kallas Postimehele.
Algatajad on Johan Skytte poliitikauuringute instituudi juht Kristiina Tõnisson, Tartu Ülikooli Narva Kolledži direktor Kristina Kallas, Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi strateegiajuht ja nõukogu esimees Küllike Saar, tarkvaraettevõtte Nortal asutaja ja tegevjuht Priit Alamäe ning LHV Panga juhatuse liige Indrek Nuume.
Esialgu on tegu liikumisega, mis avaldas oma manifesti Postimehe arvamusartiklis. Eestvedajad on meediale öelnud, et nad ei välista erakonna loomist ja riigikogu valimistel kandideerimist.
Kristina Kallase kinnitusel panustavad kõik liikmed kohtumiste õnnestumisesse isiklikest vahenditest.
Teadaolevalt on liikumisega seotud 40 liiget.
Liikumise eestvedajad leiavad näiteks, et e-riik vajab põhjalikku uuendust. Riiki tuleks nende arvates juhtida reformidega, mitte asutusekeskselt, vaid väljakutsete kaudu. Majanduse vallas leiavad Eesti 200 eestvedajad, et regulatsioonide rohkus tapab ettevõtluse ning kõige olulisem on ettevõtlusvabadus. Arendada tuleb siinset ettevõtluskeskkonda ja ka taristut.Samuti rõhutavad liikumise algatajad, et tervishoius tuleb premeerida inimese vastutust omaenda tervisekäitumise eest ning haigekassapõhine lähenemine tuleks asendada tervisliku eluviisi ja tervisefondipõhise mõtlemisega. Hariduse valdkonnas usub Eesti 200, et luua tuleks ühtse Eesti koolimudel, kus õpivad koos eesti, vene ja teiste emakeeltega lapsed. Oluline on ka looduskeskkond ning uus liikumine leiab, et loodusvarade kasutamine peab olema võimalikult suure lisandväärtusega ning keskkonnasõbralik.
Tekitab kõhklusi
“Kõigepealt sooviksin neile edu, aga ma isiklikult ei usu, et lihtsalt üks liikumine, mis suure tõenäosusega tahab kasvada erakonnaks, suudaks panna toime murrangut parlamendis. Kui mitte täna, siis juba homme te näete, kuidas kõikide erakondade kahurid on pööratud nende vastu ja neid hakatakse sünnijärgsel päeval auklikuks laskma,” rääkis ettevõtja Olari Taal, kes aitas kunagi ka ise püsti panna Res Publicat, millest nüüdseks on saanud IRL.
Investor ja ettevõtja Heldur Meerits oli veidi lootusrikkam ning lubas Eesti 200 seltskonnale kaasa elada. “Eks sel poliitikal on oma loogika, aga ma näen kõige positiivsemana seda, et meil on tõesti muutusi vaja. Võib-olla on nüüd tegemist sellise jõuga, mis suudab veed liikuma saada,” rääkis Meerits, kelle sõnul on praegu õhus stagnatsioonihõngu.
Teemad, mis on kirjeldatud Eesti 200 manifestis, on talle meeltmööda. Eriti tõi Meerits esile uue reformipõhise riigijuhtimise. “See haakub juba suhteliselt vanade Uus-Meremaa eksperimentidega, kus tehti ka nullpõhine eelarve. See töö tasuks ette võtta, mitte et paned lihtsalt eelmisele aastale paar protsenti juurde. Riik osutab küll hirmus palju teenuseid, aga kui palju siis neid õigupoolest vaja on ja mis neist kasu on?” arutles Meerits.
Liikumise viiest juhtfiguurist tunneb ta kolme ja peab neid tegusateks inimesteks. See, et punti on kaasatud ettevõtjad, on Meeritsa sõnul ühtpidi hea, aga teisalt ka halb. “Ettevõtjad teavad seda, mis toimub päriselus, aga nad on tavaliselt osutunud üsna kehvadeks poliitikuteks, vaid mõne erandiga. Aga lähme üks samm korraga, ma ei tahaks seda ennustada, mis siin ülejärgmisel aastal saab,” lausus ta.
Sellega, et ettevõtjatel on poliitikas raske läbi lüüa, nõustus ka Jüri Mõis. “Minu jaoks andis vastuse minu valimistulemus kohalikel valimistel,” vastas Mõis, viidates 379 häälele, mis ta sai sügisel Savisaare valimisliidu ja Tegusa Tallinna ridades kandideerides. Uude seltskonda Mõis enam proovima ei läheks, küll aga kiitis ta liikumise üht juhtfiguuri, IT-ettevõtte Nortal juhti Priit Alamäed: “Alamäe on väljapaistev inimene ja veel uue põlvkonna inimene!”
Rahakotte avama ei kipu
Meerits ütles, et tema uue liikumise ega selle rahastamisega seotud pole, kuid ei välista edasist kokkupuudet. “Ma arvan, et neil praegu hirmus palju kulusid pole olnud ka, mõned kõrtsiarved ehk,” naeris ta.
Ka suurettevõtja ja erakondadele heldekäeliselt raha jaganud Hillar Teder ei osanud veel öelda, mida ta uuest poliitilisest liikumisest arvab ja kas ta oleks valmis seda ka rahaliselt toetama. “Praegu on mul veel liiga vähe infot ja ma ei oska öelda,” jäi ta napisõnaliseks. Varem on Teder öelnud, et on valmis uusi erakondi igati toetama, kui tegemist on sõprade või muidu sümpaatsete inimestega.
Olari Taal välistas kokkupuute uue poliitjõuga täielikult: “Mul ei tule ammu sellist asja mõttessegi! Lihtsalt minnes kümne häälega parlamenti ei ole võimalik midagi muuta. Poliitiline tegevus lõppes minu jaoks aastal 2007,” sõnas Taal.
Heldur MeeritsFoto: Andras Kralla
Et värskest liikumisest võiks kujuneda uus tugev erakond, Taal ei usu. Kui Eesti 200 tahaks üldse midagi ära teha, oleks neil tema sõnul mõistlik liituda Vabaerakonnaga, sest sel jääb puudu administratiivsest võimekusest, mida uued inimesed saaksidki pakkuda. Kindlasti tuleks aga hoiduda endistest läbipõlenud poliitikutest. “Edu saadab neid vaid juhul, kui nad lähevad puhta lehena ega võta kampa neid inimesi, kes on millegipärast parlamendis olnud või on ja on kuidagi rahulolematud,” lisas Taal.
Kui poliitilisest liikumisest peaks moodustuma uus erakond, siis pakuksid nad Meeritsa sõnul konkurentsi eelkõige parempoolsetele erakondadele ehk Reformierakonnale, IRLile ja Vabaerakonnale. “Ma hästi ei usu, et sotsiaaldemokraatidelt võtavad. Võib-olla on nad liiga arukad inimesed, et EKRE valijaid ära võtta, aga mine sa tea,” lausus Meerits.
Hetkel kuum