Kasvusurve muudab inkassofirmade juhtimist

Osa turuosalisi usub, et muutused on juhuslikud. Mõne vangerduse tagant paistab aga välja, et ümber on tehtud kogu juhtimismudel.

Eelmise aasta juunis ühinesid Intrum Justitia ning Lindorffi grupp, kellelt Intrum võttis üle Läti ja Leedu üksused Lindorff Eesti ühines 2017. aasta lõpul Lowell aga Grupiga ning ettevõttel on märtsis saadetud teate järgi plaanis sügisel hakata oma teenuseid pakkuma Lowelli ärinime all.

Intrum Estonia juhtimise võtsid märtsis pikalt ettevõtet juhtinud endiselt juhatuse liikmelt Ivar Tammemäelt ja Tommi Juhani Sovalt üle Intrum Balticu tegevdirektor Ilva Valeika ja finantsdirektor Guna Joma. „Ivar Tammemäe oli juhatuse liige ja juhatuse liikmena oli ta toimuvate muudatustega kursis,“ selgitas Valeika.

Ta lisas, et Tammemäele midagi ette heita tal ei ole. „Meil oli temaga väga meeldiv koostöö alates 2017. aasta juulist, kui mind määrati Intrum Balticu tegevdirektoriks,“ viitas ka Valeika sellele, et juhtimismudeli muutmise eesmärk on kasv. Tammemäe enda lahkumist juhatusest täpsemalt kommenteerida ei soovinud.

Konkureeriva Julianuse juhataja Ülar Maapalu sõnul on peale Tammemäe vahetumas veel LindorffiEesti senine juht Vivian Murd, kes siirdus lapsepuhkusele. Ta lisas, et varem on toimunud muudatused Creditinfos, kui lahkusid endised juhid Alar Jäger ja Veiko Meos, kes olid sarnaselt Tammemäega tegevad üle 20 aasta.

Creditinfo Eesti ASi juhatuses toimus muudatus 1. juunil 2017, mil ettevõtte teatel kutsuti Veiko Meos juhatusest tagasi ja tema asemel valiti juhatusse Ege Metsandi.

Metsandi, kellest sai ka Creditinfo Eesti tegevjuht, rääkis, et pärast juhtide vahetust on ettevõte lühikese ajaga läbi teinud mitu muudatust. „Eelkõige on muudatused ajendatud soovist kiirendada uute toodete arendust ja suurendada ärimahtu. Sellised muudatused ei ole sektorispetsiifilised, vaid osa tavapärasest ärijuhtimisest,“ selgitas ta.

Valeika aga selgitas, et liikumised Intrum Estonia juhatuses on seotud Lindorffi Läti ja Leedu turu liitmisega. „Muutused, mis on praegu Eestis aset leidmas, on tehtud eesmärgiga, et minna edasi ettevõtte ühendamise suunas,“ selgitas ta.

Valeika ütles, et 2017. aastal otsustati, et Balti riikidesse tuleb üks tegevdirektori koht. „Nüüd on muutused toimunud ja rakendatud on uus juhtimismudel,“ ütles ta.

Sama süsteem toimib juba praegu Lätis ja Leedus. „Meil on loomisel Balti riikide haldusmeeskond, kuhu kuuluvad liikmed kõigist kolmest riigist, ja see on jaotatud Balti riikide peale laiali,“ täpsustas ta. Valeika sõnul on Baltikumi-üleses meeskonnas näiteks Eestist IT valdkonna juht ning tegevdirektor ja finantsdirektor on Lätist.

„Võin öelda, et oleme Eestis kasvamas ja meie eesmärk on turuosa Eestis suurendada,“ kommenteeris Valeika. Ta ei välistanud mõne teiste ettevõtetega ühinemist Eestis. „Kui selleks tekib võimalus, siis me oleme avatud pakkumistele,“ ütles ta ja lisas, et praegu kindlaid pakkumisi pole.

Metsandi meelest ei ole meie regiooni ettevõtete seas juhtimistegevuste koondamine Baltikumi-üleseks erandlik. Tema sõnul juhib Creditinfo Eestil küll kohalik meeskond, kuid ka nende ettevõttel on samuti tihe koostöö teiste Balti riikidega. „Meil on palju ühiseid kliente ja sarnane majanduskeskkond, mis võimaldab leida soodsaid lahendusi nii kogu Baltikumis kui ka sihtturul,“ täpsustas ta.

Laienemisvõimaluste kohta sektoris arvas Metsandi, et selleks on mitu võimalust. Ta tõi toimivate ettevõtete kõrval välja alustavad start-up-projektid, mis alles rahastust otsivad. „Reeglina tugevdavad muudatused turul konkurentsi ja sunnivad kõiki turuosalisi innovaatilisemaid lahendusi leidma,“ ütles Metsandi.

Maapalu on aga seisukohal, et distantsilt pole võimalik nende sektoris äri ajada. „Üldine põhimõte on see, et selles valdkonnas peab edu saavutamiseks otsustamise tasand olema kohapeal vahetus kontaktis klientide ja turuga,“ täpsustas ta.

Creditreform Eesti OÜ tegevjuhi Reimo Tomingase sõnul on ülebaltilises stiilis projektide põhjuseks küll vajadus kulusid kokku hoida, kuid sellegipoolest ei ole konfliktid ettevõtetele pikas plaanis kasulikud. „Kuna kokkuhoiuprojektid klientidele ei meeldi, siis võib see vastupidiselt oodatule anda hoopis vastupidise tulemuse – turuosa kasvu asemel see hoopis väheneb,“ viitas Tomingas sellele, et tema meelest on krediiditurul toimunud muutused pigem juhuslikud. Ka Maapalu sõnul on Eesti krediidihaldusturul toimunud muudatused juhuslikud.

Samuti ei näe Creditreformi juht inkassoteenuste turul praegu suuri ühinemisi. „Kui need peaks tekkima, peab investor arvestama pika ajaperspektiiviga,“ ütles Tomingas.

Sellegipoolest tunnistas Tomingas, et surve kasvuks on olemas. „Praegu on Eestis hea aeg, turg kasvab ja võlgnevusi tekib harva – see seab eriti börsifirmade omandatud ettevõtted suure pinge alla, sest nemad on kohustatud igal järgneval ajaperioodil kasvu näitama,“ viitas ka tema sellele, et kasvu saavutamiseks tuleb teha ümberkorraldusi.