Sahkerdavaid ettevõtteid ootavad jõulised võtted

Siseminister Andres Anvelti sõnul on Eestis ebaseaduslikult tööl hinnanguliselt umbes 5000 välismaalast. Neile lisandub veel näiteks Poola tööloaga võõrtööjõud kolmandatest riikidest, kelle suurusjärku on ettevõtjad samuti umbes 5000 isiku peale hinnanud. 

Kuigi Anvelt rõhutas, et viimaste puhul ei saa kindlalt väita, et tegu on ebaseadusliku tööjõuga, on nende reguleerimatus Eestis siiski probleem. Nimelt ei ole teada, kellega on tegu, kes neid värbab ning kuhu riiki peaks laekuma nende tööjõumaksud. Eelmise aasta lõpus nimetas tööandjate keskliidu juht Toomas Tamsar sellise skeemi laiaulatusliku levimise tõttu Eesti sisserändepoliitikat täielikuks Potjomkini külaks.

Siseministeeriumi kokku pandud ettepanekute seaduseks jõustumisel muutuks praeguste plaanide järgi sanktsioonimäär ettevõtjale, kes jääb ebaseadusliku tööjõu kasutamisega vahele, kuni 32 000 euro suuruseks. Anvelt sõnas, et sel sammul on suur ennetav mõju. „Praegune kuni 3200 euro suurune määr on naeruväärne, ajast ja arust,“ ütles ta.

Praeguse süsteemi järgi jääb ühe ebaseadusliku töötaja pealt aastas kogumata hinnanguliselt 3500 eurot makse. „Seega on praegu soodsam maksta trahvi kui seaduslikult palka, ja seda veel ainult juhul, kui üldse vahele jäädaksegi,“ selgitas Anvelt.

Lisaks trahvi suurendamisele tahab siseministeerium tuua riigihangete seaduses juba tehtud muudatuste jõustumise varasemaks, et sätted hakkaks kehtima tänavu juulis, mitte 1. jaanuaril 2019 nagu praegu seaduses kirjas. Kehtima hakkavate muudatuste mõte on selles, et kui kedagi on karistatud ebaseadusliku tööjõu kasutamise eest, siis on peatöövõtjal kohustus karistatud ettevõte riigihanke menetlusest kõrvale jätta. Anvelti sõnul on see samm oluline, kuna hoiab ära turu solkimise – nii ei saa enam ausate ettevõtjatega konkureerida need, kes saavad tasumata maksude arvelt odavamaid pakkumisi teha. „See on põhimõtteline küsimus – riik ei saa endale lubada, et ehitab midagi üles ebaseaduslikule tööjõule tuginedes,“ ütles minister.

Kui selgub, et mõni ettevõte kasutab ebaseaduslikku tööjõudu regulaarselt, kehtestatakse nii füüsilisele kui ka juriidilisele isikule majandustegevuse piiranguid. Ta lisas, et majandustegevuste piirangute meede on äärmuslikeks juhtudeks.

„Tahame saata selge signaali, ennekõike just ehitusturule, et selline käitumine ei ole teretulnud,“ ütles Anvelt, kelle sõnul on eesmärk tuua nii palju ebaseaduslikku tööjõudu ajutise töötamisõiguse alla kui võimalik.

Järgmisel nädalal peaks minema riigikogus esimesele lugemisele välismaalaste seadus, millega tahetakse kvoodi alt välja tuua kahekordset riigi keskmist palka saavad tippspetsialistid ja pikendatakse ajutise töötamise võimalusi praeguselt üheksalt kuult aastani.

Ebaseadusliku tööjõu vähendamise meetmed kavatsetakse riigikogu arutlusele viia välismaalaste seaduse muudatusettepanekutega. Anvelti sõnul ootavad ettepanekud veel viimaseid kooskõlastusi ministeeriumitega ja ettevõtjate gruppidega. „Ambitsioonikas plaan on ettepanekud mai jooksul riigikogule üle anda,“ ütles ta.

Anvelt usub, et riigikogus ei tohiks ettepanekutele erilist vastuseisu tulla. „Mitte ükski neist ettepanekutest ei mõjuta kuidagi ausate ettevõtjate tegevust,“ ütles ta.

Samuti sõnas ta, et muudatusettepanekute näol on kindlasti tegu pluss-projektiga, mis tooks riigikassasse juurde miljoneid eurosid. Näiteks prognoositakse, et muudatustega lisanduks Eestis vähemalt 2500 välismaalasest töötajat. Kuna neile on seadusega ette nähtud vähemalt keskmise brutopalga maksmine, laekuks nende pealt riigikassasse umbes 14 miljonit eurot rohkem makse. Anvelti sõnul peab siiski arvestama, et tegu on hinnanguliste numbritega ja kõik oleneb sellest, kuidas seadusemuudatusi rakendada jõutakse.

Siseminister Andres Anvelt tõdes, et võõrtööjõud, kes saabub siia teise Euroopa Liidu liikmesriigi töötamisõiguse alusel, on ebaseadusliku välistööjõu vastu võitlemise murelaps. Nimelt on ju seaduslikult Euroopa Liidus tööjõu liikumine lubatud, mistõttu ei saa näiteks Poolas või Leedus tööloa saanud kolmandate riikide elanikke Eestisse liikudes kohe ebaseaduslikuks tembeldada. Siiski on siseministeeriumil plaanis olukorda reguleerima hakata. Nii on plaan kehtestada tööandjatele kohustus hakata ka selliseid välistöötajaid, kes saabuvad siia tööle mõne teise liikmesriigi töötamisõiguse alusel, politsei- ja piirivalveametis registreerima.

„Riigil peab olema ülevaade, kui palju meil sellist võõrtööjõudu on, kuna see annab palju infot ebaseadusliku tööjõu avastamisel,“ rääkis Anvelt. Ta selgitas, et näiteks kui on renditöötaja tulnud Eestisse Poola kaudu, siis peab tal olema Poolas ka kindel tööjõurendifirma.„Me teame, et seda skeemi punutakse tihti nii, et skeemitajad on teinud ise Poola mingi firma, et tööjõudu liigutada,“ rääkis Anvelt. „Tulevikus võiks saada Poola ja Leeduga teha koostööd ja tõestada, et sellised firmad on lihtsalt riiulifirmad. Siis ei oleks enam tegu renditööjõuga, vaid ebaseadusliku tööjõuga,“ lisas ta. Sellisele võõrtööjõule registreerimiskohustuse lisamine annab võimaluse ka jälgida, kui kaua nad Eestis töötavad. Kui tööandja registreerimiskohustusest kinni ei pea, saab talle määrata sunniraha.

Kuna praegu on Anvelti sõnul niimoodi Eestisse saabunud võõrtööjõud täielikult riigi kontrolli alt väljas, on registreerimiskohustus alles esimene samm, mida valdkonna korrastamiseks ära saab teha.