Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Armeenia mässujuht valiti peaministriks

Armeenia opositsiooniliider Nikol Pašinjan valiti peaministriks.Foto: epa

Armeenia valis uueks peaministriks opositsioonijuhi Nikol Pašinjani, kes jäi valitsuspartei vastuseisu tõttu nädal tagasi samasse ametisse valimata.

Täna hääletas tema poolt 105liikmelise parlamendi 59 saadikut, vahendas Le Figaro. Valituks saamiseks oli tal vaja 53 toetushäält.

Mida on Nikol Pašinjan valituks saades lubanud?

Ta on rõhutanud, et toetub oma töös professionaalidele, kes juba töötavad valitsuses ja valitsusasutustes – nii et tema eesmärk pole läbi viia puhastust. „Meie jaoks pole olulised poliitilised vaated ega parteiline kuuluvus,“ on ta rääkinud Armeenia meedias.

Samuti on ta lubanud alustada Aserbaidžaani valitsusega Mägi-Karabahhi teemal läbirääkimisi – ja tema plaan on kaasata ringi ka Mägi-Karabahhi Vabariigi esindajad.

Pašinjani sõnul on Armeenia uue valitsuse kolm majanduslikku põhieesmärki arendada sõjatööstust, põllumajandust ja turismi. „Esmatähtis on sõjatööstus – tõsta see sellisele tasemele, et see tagaks rahvusliku julgeoleku,“ on lubanud Pašinjan. Seejuures lisas ta, et peab silmas eesrindlikke ja revolutsioonilisi tehnoloogiaid.

Tähtsuselt teisele kohale asetab ta põllumajanduse, millele peab riik appi minema, võimaldades soodsaid laene. „Vaja on osaline või täielik põllumajanduslaenude kustutamine – pankadega tuleb alustada läbirääkimisi, aga niimoodi, et nad selle tõttu kahju ei kannaks.“

Kolmandaks oluliseks majandusharuks peab Pašinjan turismi. „Armeenial on tohutu perspektiiv turismi arendamiseks – aasta teisest poolest on meil arvatavasti suur turistide arvu kasv, sest kõik tahavad näha maad, kus oli hiljuti armastusest ja üksmeelest kantud revolutsioon,“ rääkis Pašinjan, täna parlamendi ees esinedes. Nimelt alustas ta oma kõnet sellega, et hiljutistes tänavarahutustes ja protestides osalesid kõige aktiivsemalt naised: „Seepärast ma nimetaksin selle „armastuse revolutsiooniks“,“ rääkis Pašinjan täna parlamendis.

Ka on Pašinjanil plaanis üle vaadata viisarežiim Euroopa Liiduga. „Üks meie eesmärke on tugevdada suhteid Euroopa Liiduga ja sõlmida kiirelt partnerlusleping. Kavatseme teha kõik, et muuta meie viisarežiimi Euroopa Liidu riikidega, alustame kohe läbirääkimisi.“

Samuti tahab ta näha Armeenia-USA suhete elavnemist ning lubas juba enne valituks saamist, et hakkab arendama suhteid Hiina ja Indiaga.

Levon Ter-Petrosjan oli Armeenia president aastail 1991 kuni 1998. Seejärel, pärast aastaid poliitikast eemalolekut, otsustas ta naasta ja alustas 2007. aastal valimisvõitlust 2008. aasta presidendivalimisteks. Tema vastaskandidaat oli üks tema enda valitsuskabineti liikmeid, peaminister Serž Sargsjan. Ametlikel tulemustel sai Ter-Petrosjan valimistel vaid 21,5% häältest ning ta teatas, et valimisi oli võltsitud. See tõi tänavatele tuhandeid tema toetajaid, kes nõudsid uusi valimisi. Pärast nädal aega kestnud massimeeleavaldusi saatis valitsus inimestele peale politsei ja sõjaväe. 1. märtsil toimunud kokkupõrkes sai surma kümme inimest.
Serž Sargsjan on aastaid olnud Armeenia tipp-poliitik, kauaaegne välisminister, seejärel 2007-2008 peaminister ja 2008 kuni selle aasta aprillini president. 17. aprillist sai temast taas peaminister, kuid oli sunnitud 23. aprillil suurte meeleavalduste tõttu ametist tagasi astuma.

Kes on Nikol Pašinjan?

Pašinjan on sündinud 1977. aastal Armeenias, aastal 1995 lõpetas ta Jerevani ülikooli ajakirjandusosakonna. 1990ndate algusest on töötanud ajakirjaniku ja toimetajana erinevates väljaannetes ning 1999. aastast sai temast päevalehe Haykakan Zhamanak peatoimetaja.

Aastal 2008 oli ta uuesti presidendiks kandideeriva Levon Ter-Petrosjani valimismeeskonna liige. Pärast 1. ja 2. märtsi Jerevani rahutusi kuulutati Pašinjan tagaotsitavaks ning 2009. aastal andis ta end ise võimudele välja. Jaanuaris 2010 mõisteti ta rahutuste korraldamise eest seitsmeks aastaks vangi. Hiljem kohus lühendas tähtaega ning 2011. aastal vabanes Pašinjan tänu Armeenia iseseisvuse 20 aasta tähistamisele väljakuulutatud amnestiale.

Aastal 2012 ja 2017 valiti ta parlamenti, kus ta praegu kuulub opositsioonierakonda Elk.

Eelmise aasta septembris kandideeris Pašinjan Jerevani linnapeaks, kuid jäi teiseks, saades 21% häältest.

Selle aasta aprillis käivitas ta protestiliikumise peaminister Serž Sarksjani valimise vastu. 22. aprillil pidasid Pašinjan ja Sargsjan läbirääkimisi, kuid peaministriks nimetatud Sargsjan lahkus kohtumiselt pärast seda, kui opositsiooniliider oli talle teatanud, et see kohtumine on vaid selleks, et arutada Sargsjani erruminekut.

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.