Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eksport võttis suuna alla

Ericsson Eesti laoruumFoto: Liis Treimann, Postimees/Scanpix

Kaupade eksport vähenes märtsis võrreldes 2017. aasta märtsiga 3% ja import suurenes 4%, teatab statistikaamet.

Selle aasta esimeses kvartalis suurenes eksport võrreldes 2017. aasta sama ajaga 6% ja import 2%.

Kaupade ekspordi peamised sihtriigid olid märtsis Soome (16% Eesti koguekspordist), Rootsi (12%) ja Läti (9%). Soome eksporditi enim elektriseadmeid ning metalli ja metalltooteid, Rootsi elektriseadmeid ning puitu ja puittooteid (töötlemata puit, okaspuidust uksed ja aknad), Lätti põllumajandussaadusi ja toidukaupu (õlu, siider) ning transpordivahendeid (sõiduautod).

Eksport kahanes enim Hollandisse (26 miljonit eurot) ja Rootsi (22 miljonit eurot). Hollandisse vähenes mineraalsete toodete ja Rootsi elektriseadmete väljavedu. Enim suurenes eksport Austraaliasse ja Singapuri (vastavalt 18 miljonit eurot, 16 miljonit eurot), kuhu veeti peamiselt mineraalseid tooteid.

Kaubaks elektriseadmed ja puit

Kaupadest eksporditi märtsis kõige rohkem elektriseadmeid (17% kogu kaupade ekspordist), puitu ja puittooteid ning mineraalseid tooteid (mõlemaid 12%). Enim vähenes põllumajandussaaduste ja toidukaupade (22 miljonit eurot), elektriseadmete ning metalli ja metalltoodete (mõlemad 11 miljonit eurot) väljavedu. Samal ajal suurenes mehaaniliste masinate (19 miljonit eurot) ja mineraalsete toodete (12 miljonit eurot) eksport.

Eesti päritolu kaupade osatähtsus oli 2018. aasta märtsis 70% koguekspordist. Eesti päritolu kaupade väljavedu vähenes 7% ehk 65 miljonit eurot ja reeksport suurenes 8% ehk 26 miljonit eurot. Eesti päritolu kaupade ekspordi vähenemist mõjutas elektriseadmete ning põllumajandussaaduste ja toidukaupade väljaveo vähenemine.

Import Valgevenest kasvas võimsalt

Märtsis imporditi kõige enam kaupu Saksamaalt ja Soomest (mõlema osatähtsus 12% Eesti koguimpordist) ja Rootsist (11%). Saksamaalt imporditi kõige rohkem transpordivahendeid ja elektriseadmeid, Soomest elektriseadmeid ning metalli ja metalltooteid ning Rootsist elektriseadmeid ja transpordivahendeid.

Kõige rohkem suurenes import Valgevenest (39 miljonit eurot ehk ligi 11 korda), Leedust (27 miljonit eurot) ja Rootsist (23 miljonit eurot). Valgevenest ja Leedust imporditi rohkem mineraalseid tooteid (mootorikütus, kütuselisandid) ning Rootsist elektriseadmeid. Sissevedu vähenes enim Hollandist (23 miljonit eurot), Hiinast (19 miljonit eurot) ja Soomest (16 miljonit eurot).

Kaupadest imporditi Eestisse enim elektriseadmeid (15% Eesti koguimpordist), mineraalseid tooteid (13%) ning mehaanilisi masinaid (12%). Enim suurenes mineraalsete toodete (73 miljonit eurot) ning metalli ja metalltoodete (14 miljonit eurot) sissevedu. Märtsis vähenes enim keemiatööstuse tooraine ja toodete (12 miljonit eurot) import.

Väliskaubanduse ekspordi mahuindeks kahanes 2018. aasta märtsis võrreldes 2017. aasta sama kuuga 2% ja impordi mahuindeks 5%.

Kaubavahetuse puudujääk vähenes

Käesoleva aasta I kvartalis eksporditi kaupu 3,3 miljardi euro väärtuses ja imporditi 3,8 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli I kvartalis 541 miljonit eurot (2016. aasta I kvartalis 652 miljonit eurot).

I kvartali impordi suurenemist mõjutas oluliselt mineraalsete toodete (109 miljonit eurot), mehaaniliste masinate (73 miljonit eurot) ning metalli ja metalltoodete (55 miljonit eurot) sisseveo suurenemine. Riikide arvestuses kasvas I kvartalis import võrreldes 2017. aasta I kvartaliga enim Valgevenest, Rootsist ja Lätist. Import vähenes enim Soomest.

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.