Tootsi tuulepargi toetuste üle otsustab Elering

Vana toetussüsteemi järgi makstakse tuuleenergia tootjatele 53,7 eurot megavatt-tunni kohta kuni 600 gigavatt-tunni eest aastas. Aastas teeb see kuni 32,2 miljonit eurot, mis kogutakse tarbijatelt taastuvenergia tasu kaudu.

Üks Eesti suuremaid taastuvenergia projekte on Pärnumaale Tootsi Suursohu kavandatav 46 tuulikuga hiigelpark, mida kavandab Eesti Energiale kuuluv rohefirma Enefit Green, mille valitsus plaanib tulevikus börsile viia.

 

Tootsi pargi koguvõimsus ulatuks 138 megavatini ja toetust saaks see 12 aastat ajal, mil peaks käivituma uus, vähempakkumistel põhinev taastuvenergia toetuste süsteem, kus riigi välja hõigatud võimsuse ulatuses saavad toetustele kandideerida erinevad taastuvenergia tootjad.

Ainult et Tootsi tuulepargi sellise käivitumise korral jääks vähempakkumisele täpselt uue tuulepargi toodetu võrra vähem võimsust, millele kandideerida. Samal ajal kui teiste tuuleparkide 12aastane periood on läbi saanud, võivad Tootsi tuulikud veel kaua taastuvenergia toetusi saada.

Euroopa Komisjoni hinnangul peaks Eesti omapäi hakkama saama otsusega, kas Tootsi park on olemasolev tootja, kuid märkis, et energia ja keskkonnaalase riigiabi juhistest võib välja lugeda, et olemasoleva tootja kriteeriumite hulka peaksid kuuluma nii maaomand kui ka ehitusluba ning otsuse langetamisel tuleks seda arvesse võtta.

Seda, kas taastuvenergia tootja seadmed mahuvad teisipäeval riigikogus teisele lugemisele jõudnud elektrituru seaduse muudatuste järgi “olemasoleva tootja” kategooriasse, jääb riigikogu majanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri selgituse järgi kontrollima Elering AS. “See puudutab ka n-ö Tootsi tuulepargi juhtumit. Seejuures peab Elering andma hinnangu tootja staatuse kohta 90 päeva jooksul alates sellekohase taotluse esitamisest,” kommenteeris Sester.

Elering rõhutab, et esialgu on tegemist veel eelnõuga. “See, kui täpselt „olemasoleva tootja“ vastavuse kontroll seadusesse kirja saab, pole praegu selge. Õige on see, et riigiabi otsuse järgi hindab tootja vastavust see asutus, kes tegeleb toetuse maksmisega. Antud juhul on hindajaks ja toetuse maksjaks Elering. Konkreetset taastuvenergia toetuse taotlust saab Elering hinnata siis, kui see esitatakse koos kõigi vajalike dokumentidega,” ütles Eleringi avalike suhete juht Ain Köster.

Need, kes loodavad teistele tootjatele võimalikult suurt vähempakkumiste mahtu, selle üle ei rõõmusta. “Riigiabi otsuse rakendamine eeldanuks õigusselgust, ent seda kahjuks antud eelnõu ei paku,” jääb kriitiliseks Taastuvenergia Koja Rene Tammist, kelle sõnul on Euroopa Komisjoni suunist tõlgendatud Eesti Energiale soosivalt.

Koda on seisukohal, et Tootsi tuulepargi projekti puhul pole võetud olulisi kohustusi ja seda ei saa lugeda olemasolevaks projektiks. “Need ligi paarsada miljonit eurot ülekulu tegeliku toetusvajadusega võrreldes tuleb tasuda kodutarbijate ja tööstustarbijate poolt,” lisas Tammist.

Põhimõttelisi probleeme seaduse muudatusega on Tammisti sõnul teisigi, näiteks pole seaduses kirjas, kuidas vähempakkumine tulevikus välja hakkab nägema.

“Meie liikmete jaoks on täiesti ebaselge, millal alustatakse uute vähempakkumistega, milliste kogustega või millise ajakavaga,” ütles Tammist, kes hoiatas, et taastuvenergia projektid seiskuvad eelnõu tagajärjel sootuks.

Koda tegi ettepaneku alates 2018 aastast riigil avalikustada kolm aastat ettevaatav vähempakkumiste ajakava konkreetsete riigipoolsete taastuvenergia ostmise kogustega. “Kahjuks pole see ettepanek arvestamist leidnud ning eelnõu vastuvõtmisel järgneb sektoris ebakindlus, mis pärsib järgnevate aastate jooksul investeeringuid ning toob kaasa ENMAK 2030+ ning taastuvenergia direktiiv II eesmärkide täitmise ohtu seadmise,” lõpetas ta.