Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Intensiivne mäng õpetab kannatlikkust

25. oktoober 2014, 10:48
Capital Mill OÜ partner Tanel Samuel
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20141025/VARIA/141029751/AR/0/AR-141029751.jpg

Siseruumides mängitav jäähokiga sarnane sportmäng saalihoki ehk saalibändi õpetab kannatlikkust ja paneb mõistma, et tulemuste nimel peab pingutama ja tehniliselt paremaks saamine nõuab vaeva.

OÜ Capital Mill partneri Tanel Samueli sõnul sai tema teekond saalihoki juurde alguse tänu sõbrale, kes ta mängima kutsus. “Meil on kindel seltskond, kes käib reedeõhtuti koos,” märkis ta. “Käime saunas, enne seda aga on saalihoki mäng – seega on see pooleldi nagu klubiline tegevus.” Samuel lisas, et sel kombel on ta saalihokit harrastanud juba ligemale viisteist aastat.

Saalihokit peab Samuel lõbusaks ja aktiivseks mänguks. “Niisama on ju nüri joosta, palli on ikka huvitavam taga ajada,” ütles ta. Lisaks õpetab mäng tema sõnul ka teistega arvestama ning meeskonnana tegutsema.

OÜ Padakonn Holding juhi Lauri Kinkari sõnul jõudis tema saalihokini jäähoki kaudu. “See sai võimalikuks tänu sellele, et keskkooli lõpus hakkas kooli ette igal talvel tekkima uisuväljak,” jutustas ta. “Mängisime talviti peaaegu igal õhtul sellist omamoodi tiigihokit – ilma kaitsmete, värvavahtide ja väljakupiireteta.” Kinkar tutvus saalihokiga koos sõpradega ülikoolis õppides. “Praeguseks olen ma umbes kaheksa aastat regulaarselt korra nädalas mänginud ja neist viimased neli ka meistrivõistluste madalaimas liigas kaasa löönud,” ütles ta.

Kinkari sõnul tasub saalihokit igal juhul proovida nii naistel kui ka meestel, kui on kavas ise või koos sõpradega mõnd uut spordiala avastada. “Tihti tõmbavad inimesed, kes selle alaga kokku puutunud pole, liiga tugeva paralleeli jäähokiga,” ütles ta ja selgitas, et tegelikult on tegu täiesti teistsuguse mänguga, kus füüsilist kontakti on umbes sama palju kui jalgpallis. Samuti märkis Kinkar, et vajaminevat varustust on paljude teiste spordialadega võrreldes üsna vähe – hokikepp ja pall.

Ainuke takistus võib Kinkari hinnangul olla see, et üksikul huvilisel on natuke keerukam leida mõnda gruppi, kellega koos mängida. “Samas kipub see nii olema enamiku sportmängude puhul,” märkis ta.

Kiiresti meistriks ei saa. Kinkari sõnul on saalihoki mitmeski mõttes arendav hobi. “Mulle tuletab saalihoki aeg-ajalt meelde olulisi asju, mida võib vabalt ka väljakult eemal olles kõrva taga hoida,” kinnitas ta. “Näiteks seda, et selleks, et tehniliselt paremaks saada, peab kõvasti vaeva nägema – kiiremaid lahendusi pole.” Kuna mäng on enamasti väga kiire ja intensiivne, siis õpetab saalihoki Kinkari sõnul hästi ka seda, kuidas endast kõik välja panna ja kogu oma energiavaru platsile jätta. “Mulle isiklikult tuletab saalihoki ka iga hooaja alguses meelde, et ma võiksin umbes 20 kilo kergem olla,” muigas ta.

Eesti Saalihoki Liidu peasekretäri Tõnis Teesalu sõnul tegeletakse Eestis saalihokiga juba üle kahekümne aasta ning seda mängitakse nii võistlustasandil kui ka harrastuse vormis. “Eesti alaliit kuulub rahvusvahelisse alaliitu IFF, keda omakorda on täisliikmena tunnustanud ka Rahvusvaheline Olümpiakomitee,” selgitas ta ja lisas, et olümpiamängude programmi saalihoki veel ei kuulu, kuigi seda mängitakse juba ligi kuuekümnes riigis.

Eesti meeste, naiste ja juunioride koondis osaleb saalihoki maailmameistrivõistlustel. “Näiteks Eesti meeste koondmeeskond hoiab maailmas kaheksandat positsiooni ning osaleb detsembris Göteborgis 16 meeskonna MMi finaalturniiril,” märkis Teesalu.

Tema sõnul peetakse Eestis saalihoki meistrivõistlusi alates 1994. aastast. Spordiklubides ja -koolides tegutseb spordiregistri andmetel üle 1500 mängija, kellest enam kui tuhat lööb kaasa erinevates liigades. Kõikide harrastajate üldarv on aga umbes kaks korda suurem.

“Saalihokit mängitakse võistlustasandil sama suurel väljakul nagu käsipalli, ehk siis 20 × 40 m,” selgitas Teesalu. “Väljakut ümbritseb 50 cm kõrgune poort ning väljakul on kokku 12 mängijat, kummalgi poolel seega viis väljakul ja üks väravas.” Ta lisas, et mängitakse plastmassist palliga ja plastkeppidega ning mäng meenutab jäähokit, kuid ei ole nii jõuline. Väravavaht mängib kepita ja on kaitsmetega.

Saalihokil on Teesalu sõnul ka lihtsustatud mänguvormid, kus harrastajad saavad väiksematel väljakutel ja lihtsate reeglitega omavahel ilma väravavahtideta mõõtu võtta näiteks kolm kolme vastu, neli nelja vastu jne.

Mis on mis

Saalihoki ehk saalibändi

Suurima populaarsuse on mäng saavutanud Soomes, Rootsis ja Šveitsis. Populaarsus kasvab jätkuvalt nii Euroopa riikides kui ka Aasias (Singapur, Jaapan, Taiwan).

Maailmameistrivõistlusi on peetud alates 1996. aastast. Nii meeste kui ka naiste maailma­meistrivõistlusi peetakse iga kahe aasta järel, paarisaastatel meeste, paaritutel naiste MM. 2008. aastal mängis Eesti koondis esimest korda saalihoki A-divisjoni MM-võistlustel, mis korraldati Tšehhis.

Väljak

Suurus on 40 × 20 meetrit ning seda ümbritseb ümarate nurkadega piire.

Väravaalad mõõtudega 4 × 5 m märgitakse 2,85 m kaugusele väljaku lühemast servast.

Värava mõõdud on 160 × 115 cm, sügavus 65 cm. Värava ees on väravavahiala, kus võib viibida ainult väravavaht.

Mänguaeg

Normaalaeg kestab 3 × 20 minutit. Kolmandike vahel on 10minutilised vaheajad, mil meeskonnad vahetavad pooli.

Time-out. Mängu jooksul on mõlemal võistkonnal õigus küsida ühte time-out'i, mida kasutatatakse esimese mängukatkestuse korral (kohtunikud annavad sel juhul kolmekordse signaali).

Viigiseis. Kui mäng, mis peab lõppema ühe meeskonna võiduga, lõpeb viigiliselt, jätkatakse seda 10minutilise lisaajaga, kuni üks meeskond lööb värava.

Karistusvisked. Kui pärast lisaaega pole võitja selgunud, toimuvad karistusvisked. Mõlemast meeskonnast sooritavad viis väljakumängijat ühe karistusviske. Kui seis on ka pärast seda viigiline, sooritavad samad mängijad veel ühe karistusviske, kuni üks meeskond saavutab ülekaalu.

Meeskond

Kumbki meeskond võib kasutada maksimaalselt 20 mängijat.

Korraga võib ühest meeskonnast väljakul viibida maksimaalselt kuus mängijat, sealhulgas ainult üks väravavaht.

Vahetada võibmängijaid ükskõik millal ja ükskõik kui palju kordi.

Kuiväravavaht lahkub mängu ajal täielikult väravaalast, loetakse teda kuni naasmiseni ilma mängukepita väljakumängijaks.

Väljakumägijate vormi kuuluvad särgid, lühikesed püksid ja põlvikud.

väravavahid peavad olema riietatud pikkade varrukatega särkidesse ja pikkadesse pükstesse.

Pall

Mängu eesmärk on lüüa pall vastasvõistkonna väravasse. Rohkem väravaid löönud võistkond on võitja.

Saalihokipall on tühi õhuline 26 auguga plastmassist pall läbimõõduga 72 millimeetrit. Palli suurim lubatud kaal on 23 grammi.

Mängukepiga peab palli lööma, seda ei tohi vedada, visata ega kepi peale tõsta.

Kui pall lüüakse väljakult minema, määratakse vastasmeeskonna kasuks sisselöök.

Sisselöök sooritatakse 1,5 m kaugusel piirdest arvestatuna kohast, kust pall väljaku piiridest väljus, kuid mitte kunagi tagapool väravajoonte kujuteldavaid pikendusi.

Väravavaht ei tohi kasutada mängukeppi.

5minutiline meeskonnakaristus järgneb siis, kui väljakumängija vehib oma mängukepiga vägivaldselt või ohtlikult, selle alla kuulub ka mängukepi tõstmisel vastase tabamine. Või kui väljakumängija kasutab mängukeppi vastase haakimiseks või viskab mängukepi või muu varustuse väljakule, tabades palli või püüdes seda teha.

Allikas: Eesti Saalihoki Liit

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. October 2014, 10:48
Otsi:

Ava täpsem otsing