Palliplatsil võimalus harjutada meeskonnatööd

08. november 2014, 11:45
Võrkpallitreening Sparta spordikeskuses.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20141108/VARIA/141109711/AR/0/AR-141109711.jpg

Võrkpall on meeskonnamäng, mis nõuab mängijalt kiiret reaktsiooni ja head otsustamis- ning tiimitööoskust. Mängus on oluline ka taktika – tuleb enda ego maha suruda ja kõigi teistega arvestada.

Valga linnapea Kalev Härk alustas võrkpalliga pärast Valga maavalitsuses tööle asumist umbes 17 aastat tagasi. “Olen mänginud ka käsipalli ja jalgpalli, kuid põlvetrauma sundis valima füüsilist kontakti mittenõudva spordiala. Õnneks osutus võrkpall intensiivsemaks ja huvitavamaks, kui alguses kõrvaltvaatajana paistis,” selgitas Härk.

Härk treenib õhtuti ja vähemalt kaks korda nädalas, kuid tõdeb, et tööülesannete tõttu jääb mõni treening vahele. Treeningukaaslasteks on Valga linnavalitsuse meeskond või teised hobi korras harrastajad. Lisaks sellele lööb ta kaasa suvistel rannavolle mängudel juhuslikes võistkondades. “Näiteks Credit24 Suvevolle ajal ei ole vaja kuuluda võistkonda, sest tiimid moodustatakse igal turniiril koha peal vastavalt reitingule ja loosile,” märkis Härk.

Mäng oma lõbuks. Puumarket ASi juhatuse liige Raivo Lillemets on kolleegide ja tuttavatega võrkpalli mänginud umbes viis aastat. Varem harrastati korvpalli, kuid see osutus liiga kontaktseks mänguks. Treeningud toimuvad kord nädalas pärast tööpäeva. “Töölt otse trenni,” tunnistas Lillemets. Enamasti mängib Puumarketi meeskond võrkpalli oma lõbuks, vahel võisteldakse kellaajaliselt järgmise trenni rahvaga. Trennidega alustades tegi ettevõte kõigile mängijatele asutuse logoga spordisärgid ja -püksid.

Ka Härk harrastab võrkpalli oma lõbuks ja hea meeskondliku enesetunde saamiseks. Ta on koos võistkonnaga osalenud ka Valgamaa võistlussarjades, kuid ei ole senini auhinnalistele kohtadele jõudnud.

Konekesko Eesti ASi tegevjuht-finantsdirektor ning juhatuse esimees Ela Lillemaa alustas võrkpalli mängimist juba koolis kuuendas klassis. Ta on viiel korral tulnud Eesti meistriks, olnud Soome meister ning mänginud ka rannavõrkpalli. Lillemaa on mänginud kümme aastat Eesti koondises, sellest üheksa tiimi kaptenina. Pärast tippkarjääri oli Lillemaa oma endise võistkonna treener.

Tippvormis püsimiseks olid meeskonnal trennid kolm korda nädalas pärast tööd ning nädalavahetuseti toimusid võistlused. Lillemaa sõnul ei olnud töö kõrvalt raske trennideks aega leida, pigem pakkus mäng naudingut ja emotsionaalset laetust.

Tänaseks on Lillemaa võrkpallist eemal olnud ligi viis aastat. Põhjuseks on ühest küljest huvide muutus. “On tekkinud uued väljakutsed ja huvid. Olen hakanud teisi asju väärtustama,” selgitas ta. Teisest küljest on tulnud esile vanad vigastused ja arstide soovitusel peab endine tippvõrkpallur hoidma oma tervist ja treenima rahulikumalt.

Võrkpall on kaasahaarav mäng mitmel põhjusel. Lillemaa sõnul on võrkpall eelkõige intelligentne mäng. Oluline on kiirus – mängija peab olema võimeline sekundi murdosa jooksul oma otsust muutma.

Lillemaale meeldib, et mäng pakub kiireid ja muutuvaid situatsioone. “Alati oli üllatusmoment ja muidugi tahtsid ka vastast üle mängida,” selgitas ta.

Ka ASi Riigi Kinnisvara finantsdirektorile Piia Kallasele on oluline taktika. “Lisaks füüsilisele koormusele saab nii-öelda peaga mängida,” selgitas ta.

 

Keha, vaimu ja tehnika kooskõla. Lillemaa rõhutas ka meeskonnaga arvestamise vajadust. Endine tippvõrkpallur nentis, et meeskond tervikuna on oluline. “Võrkpall on justkui kolm ühes – pöörab rõhku füüsisele, tehnikale ja vaimule. See on töö kogu kehale.”

Kallast võlub mängu juures eelkõige tiimitunne. “Võrkpalli mängides on võimalik harjutada meeskonnatööd. Võistkonnamäng on väga emotsionaalne, tuleb enda ego maha suruda ja arvestada kõigi teistega,” selgitas Kallas.

Mäng maandab harrastajate hinnangul hästi pingeid. “Füüsiline koormus aitab maandada tööl tekkinud pingeid ning samas annab võimaluse ennast uuesti emotsionaalselt täis laadida,” sõnas Lillemaa. Ka Härk nentis, et hea seltskond ja kehaline koormus aitavad vabaneda vaimse töö väsimusest.

Kallase ning Lillemetsa jaoks on oluline, et erinevalt teistest pallimängudest on võrkpallis kehaline kontakt väiksem. See on spordiala, kus võistkonnad on eraldi platsipooltel, mida eraldab võrk. Selletõttu esineb mängijatel vähem vigastusi kui näiteks korvpallis. Härk lisas, et kuigi võrkpall on füüsilise kontakti vaba, on see siiski intensiivne ja head koordinatsiooni nõudev pallimäng.

Suvel kolitakse randa. Suvel kolivad võrkpalli harrastajad tihti hoopis randa ning veedavad oma trennid liivasel platsil päikese käes. Kallasele on rannavollest saanud lemmikala. “Rannaväljakul mängides on pind pehmem, mis nõuab suuremat füüsilist vastupidavust. Kuna platsil on ainult kaks võistlejat, siis on koormus oluliselt suurem kui saalis,” põhjendas ta, lisades, et oluliselt mängib kaasa ilmastik: tuul, päike ja vihm.

Ka vigastuste oht on liival väiksem ning lisaks säästab pinnas põlvi. Kallas tõdes, et rannavõrkpalli on Eestis raske aastaringselt harrastada, kuna selleks on vaid üksikud siseväljakud. “Vormi hoidmiseks tulebki talvel saalis mängida,” põhjendas Kallas.

Lillemaa sõnul võikski algaja mängimist alustada just rannas. “Kindlasti leiab sealt mängukaaslasi ega olegi isegi spetsiaalseid jalanõusid ega midagi muud vaja,” selgitas endine tippvõrkpallur.

Härk soovitas sõltumata east või muudest harrastavatest individuaalsetest spordialadest leida endale ka mõni sobilik võistkondlik spordiala. “Käin mõõdukalt jooksmas ja sõidan ratast, kuid lisaks füüsilisele koormusele annab pallimäng hea emotsionaalse toonuse ning meeskonnatöö koolituse,” põhjendas Härk.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
08. November 2014, 10:31
Otsi:

Ava täpsem otsing