Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Ajas rändamine võib olla tulevikuäri

16. november 2014, 09:45
Mütofest
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20141116/NEWS/141119737/AR/0/Mütofest.jpg

Ajaloo taaskehastamine aitab meelt lahutada, aga ka kunagisi sündmusi paremini mõista.

“Õhtul ajas äikesepilv end viikingilaagri kohale. Telkijad tormasid nööre kinnitama ja väljas vedelevat kraami varju tõstma. Siis aga hakkas puhuma viikingisarv. Liitus teine, kolmas neljas. Lisandusid trummid. Algas äikese minemaloitsimine. Ja äikesepilv taanduski. Ja mitte keegi ei andnud sarvepuhujaile dirigendipuldist taktikepiga märku. Kõik toimus isealgatuslikult ja orgaaniliselt.”

Selliselt meenutab Eesti elava ajalooõppe ja taaskehastamise üks eestvedajaid Mati Nuut omal nahal läbielatut Poolas Wolini linnas toimunud viikingifestivalil, mis on Euroopa uusviikingite suurkogunemine.

Võimalik tulevikuäri. Eestis täidab selle koha iga aasta lõikuskuul toimuv Mütofest Kassinurme mägedes, mis tuleval aastal tähistab oma kümnendat aastapäeva.

“Rollimänguline ajaloo taaskehastamine kätkeb endas võimalust interaktiivseks ajaloo kogemiseks, ajas rändamiseks, kui soovite. Et valitud ajaperioodi rännata, selles seigelda, on tarvis teada, millised on sellele ajastule omased rõivad, toidud, muusika, relvad, tarbeesemed, ühiskonnakorraldus ja usundisüsteem,” tutvustas Mati omanäolist huviala.

Arheoloogliste leidude põhjal rekonstrueeritud esemetega loodud olmekeskkond ongi parim võimalik viis teada ja tunda, kuidas tegelikult sajandeid tagasi elati.

Praegu põhiliselt Viljandis tegutsev Nuut on veendunud, et tegu pole mitte lihtsalt hariva hobi, vaid perspektiivika tegevusalaga, millel on rohkelt väljundeid noorsootöö, kultuuriturismi või loomemajanduse arendamiseks.

Ajalugu on teadus ja seega ühiskondlik ressurss. Kui inimene ei tunne oma ajalugu, siis ei oska ta seda ka kasutada. Kui öelda, et ajalugu meid ei huvita, siis loobume vabatahtlikult võimalustest, mida see hunnitu inspiratsiooniallikas endas sisaldab. Ajaloo tegelik põnevus jõuab meieni isikliku vahetu kogemuse kaudu. Kultuurriikides kasutatakse selleks juba aastakümneid päris elus rollimängu ja ajaloo taaskehastamist.

Eestile oma “Troonide mäng”

Mütofest

“Arenenud kultuurmaades korraldatakse ohtralt mitmekülgseid ajalooteemalisi sündmusi, arendatakse innukalt ja teadlikult ajalooteemalist kultuuriturismi ja otse loomulikult on sel kõigel otsene mõju riikide SKP-le,” sõnas Nuut. Näiteks Poolas on olnud ajaloo taaskehastamisel tohutu mõju kultuurilise identiteedi kujunemisele. Ajaloo põhjal on toodetud filme, arvuti- ja lauamänge, mis kõik kannavad edasi rahvuslikku identiteeti.

Kui mõelda kas või mõne aasta eest teleekraanil jooksnud “Tuulepealse maa” menule, siis tuleb tõdeda, et eestlase huvi oma juurte vastu pole olematu. Võib-olla tuleb lihtsalt leida õige meedium, mille abil möödanik tänapäeva inimeseni tuua. Selles valguses ei kõla mõte Eesti oma “Troonide mängust” või Jüriöö-teemalisest täispikast mängufilmist sugugi pentsik.

Nuudi enda üks lemmikajaperioode on viikingiaeg. Valik tulenes osalt selle vähesest käsitlusest tema noorpõlves, teisalt saladuseloorist, mis seda ajajärku tänini ümbritseb. “See on aeg, millest pärineb palju väekaid müüte ja lugusid. Pealegi olime tol ajal Euroopa jaoks nii väga oluline transiidikoridor, mis oli ka peamine põhjus, miks ristisõjad siiamaile jõudsid,” põhjendas Nuut oma valikut.

“Kogu meie ajalugu on täis põnevaid episoode, mis pakuvad pinget vaimule, aga ka füüsilist koormust vastavalt osaleja võimetele. Näiteks paavsti ülekuulaja ja inkvisiitori Franciscus de Moliano käik 1312 vanale Liivimaale eesmärgiga koguda Liivi Ordu kohta kompromiteerivat materjali. Või siis palverännubuum Maarjamaale pärast­ ­Poja maa lõplikku langemist moslemite kätte. Neid näiteid võib tuua lõputult,” loetles Nuut.

Tema sõnul ongi suurim nauding asja juures isiklik kogemus ja ajaloo endast läbilaskmine ning selle kaudu enese rikastamine. Samuti rõhutas Nuut sotsiaalset aspekti, mitmekülgseid ­uusi tutvusi ja enesearendamist rollimängulise tegevuse kaudu.

Pealtvaatamise asemel käed ja fantaasia külge. Viljandis toimetav MTÜ Ajarändurid, mille juhatuse liige ja eestvedaja Nuut on, korraldab suurimaid rollimänge Baltimaades. Lisaks pakub ühendus rollimängulist elavat ajalooõpet ja koostab ajalooteemalisi kultuuriturismi pakette.

“Meie toodete ja teenuste erilisus peitub aktiivosaluse kasutamises. Meie toodetel ei ole passiivseid tarbijaid, kvaliteetne elamus kujuneb kõigi osalejate aktiivse panuse tulemusena,” väitis Nuut.

Näiteks on eeskujuks võetavates kultuurmaades aktiivosaluskultuur kujunenud väga laialdaselt kasutatavaks. Taanis on koguni kool, mille õppekava on üles ehitatud ainult päris elus rollimängule – ¨sterskov Efterskole.

Alustada saab vähesega. Et taaskehastajate ring koosneb sõbralikest ja avatud inimestest, on nende ridadesse oodatud kõik ajaloohuvilised. “Kõige hirmutavam võib algajale olla kogu see ajaloolise truuduse tagaajamine ja teadmised, enda kurssiviimine teaduslike leidudega. Kuid see pole üldse peamine. Huvi korral areneb see aja jooksul kõik ise välja,” julgustas Nuut võimalikke huvilisi ühendust võtma.

Peale meeldiva seltskonna on hobi üheks suureks eelduseks see, et see ei nõua uustulnukalt ülemäära suurt rahakulu. “Esialgu piisab üritusel enese täisväärtusliku liikmena tundmiseks lihtsalt linastest riietest ja pastlapaarist. Küll ajapikku areneb see ka pidulikuks ülikukostüümiks,” rääkis Kohtla-Järvel ajalugu õpetav Olga Mesilane.

Liidab eri taustad üheks. Asjaga aastaid tegevad olnud mehed ja naised võivad oma rõivastuse ja varustuse üle mõistagi enam kui uhked olla.

Vähem oluline ei ole harrastuse mõju ka integratsioonitemaatikale. Nuut, kes on elava ajaloo õppe programmidega esinenud nii eesti- kui ka venekeelsetes koolides, teab rääkida, et asjasse pühendunute vahel tekkiv relvavendlus ja grupitunne ületab kõik rahvuslikud barjäärid.

“Meil on heaks tavaks kujunenud, et mina räägin venelastega nende emakeeles ja nemad minuga eesti keeles – see pole mitte üksnes parim viis keeleõppeks, vaid reaalne pääsetee ajal, mil osa poliitikuid maailmas rahvuskonflikte tagant õhutavad,” rääkis Nuut.

Lõbule lisaks ka kasu

Mütofest

Päris elus rollimäng on praeguseks tunginud aktiivselt ka Eesti kultuuriruumi. Näiteks on rollimänguline õpe kasutusel mitmes koolis ja koostöös partneritega on välja töötatud ajarännupaketid Viljandi ja Lõuna-­Eesti kultuuriturismi arendamiseks.

Lahingrollimänguks “Jüriöö ülestõus” valmistudes toimetavad käsikäes mitme kooli ajaloo, tööõpetuse, kehalise kasvatuse ja muusikaõpetajad.

Kohtla-Järvel ajalugu õpetav Olga Mesilane on üks neist, kes on söandanud elava ajalooõppe oma igapäevaste koolitundide programmi integreerida ning on võitnud sellega õpilaste poolehoiu.

“Rollimänguline elav ajalooõpe tekitab lastes õpikuteooria kõrval isikliku emotsiooni ja vahetu kogemuse, mis on aine mõistmisel ja kinnistamisel erakordselt oluline,” ütles Mesilane.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
16. November 2014, 10:10
Otsi:

Ava täpsem otsing