Toonus kehale ja puhkus vaimule

06. detsember 2014, 14:45
Pärast ujumist on vaim puhanud, pealegi annab ujumine väga hea toonuse ka kehale.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20141206/VARIA/141209770/AR/0/AR-141209770.jpg

Võib öelda, et ujumine on väga laialt levinud spordiala – suvist suplust naudivad ju nii väikesed kui ka suured. Kui saabub sügis, jääb suplejaist alles väike hulk tõsiseid harrastajaid, kes lähevad loodusliku veekogu asemel siseujulasse.

Tallinna Sadama juhatuse liige Allan Kiil on ujumisega tegelenud juba kuuendast eluaastast peale. Tal on olnud nii tihedaid võistlusperioode kui ka hetki, mil ei ole vette tahtnud. Praegu käib ta ujumas siis, kui tekib võimalus. “Ma ei võta seda kui päevaplaanilist kohustust. Reisidele minnes on küll varustus alati kaasas,” rääkis Kiil.

Kiilile meeldib ujumise juures võimalus võtta aeg maha, olla oma mõtetega ja tegeleda iseendaga. “Sa küll ujud otsast otsa ja sul on mingi eesmärk, aga sa ei pea kellegi järgi jooksma nagu mõne muu spordiala puhul, sul on oma kiirus ja aja mõõt,” täpsustas Kiil. Pärast treeningut on vaim tema sõnul puhanud. Pealgi annab ujumine vaieldamatult väga hea toonuse ka kehale.

Lapsed ujulasse kaasa

Kindlat treeningplaani mehel paigas pole, vette üritab ta jõuda vähemalt korra nädalas. Et ujumispisik on nakkav, külastab ta basseini tavaliselt koos lastega.

Kiili lemmikujumisstiil on ajaga muutunud, vanemana meeldivad talle pigem rahulikumad stiilid. “Varsti hakkad juba vaatama, et koer on ka täitsa lahe stiil,” muigas ta. Praegu on põhiline krool ja rinnuliujumine, aga võistlus­aegadel sai kõike ujutud. “Paremad tulemused olid vabaujumises, delfiinis ja mõne Eesti rekordi üritasin teha ka kompleksujumises,” ütles ta.

Tippujujaks kujunemise valud ja rõõmud. Kiil tuli aastatel 1983–1991 Eesti meistriks tervelt 11 korral, seega on tegu omaaegse tippsportlasega. Meistriks kasvamine polnud aga Kiili sõnul alati sujuv teekond.

Olulist rolli mängisid selles mehe isa ja treener Eve-Mai Maurer, kes said hästi hakkama veenmisega, et poisil ei tasu trenni katki jätta. Noorel Kiilil oli pidevalt tahtmine öelda, et nüüd aitab ja tema enam trenni minna ei taha.

“Need ajad läksid mööda, kui tekkis teadmine, et treening ja võistlused on mingil määral harmoonias ehk tulemus tuleb, kui vaeva näha. Siis tekkis loobumismõtteid aina vähem,” lisas Kiil.

 

Mitu võitu ühe päevaga

Võistlusaastad on Kiilile mällu talletanud palju eredaid hetki. Ühe selgema mälestuse toob ta Eesti meistrivõistlustelt, mis olid tollal kolmepäevased. Juhtumi aastat ja kuupäeva ta küll täpselt ei mäleta, ent tegu võis olla 1985. aasta 26. mai võistluspäevaga.

“See oli viimane võistluspäev ja kavas oli 400 meetrit kompleksi, 200 meetrit delfiini ja 1500 meetrit vabalt. Minu tollane treener Uno ­Tõnnus ütles, et Eesti meistrivõistlused ei ole sel aastal kõige tähtsamad ja pean koguma koormust liidu võistlusteks, et seal heas vormis olla. Seetõttu ujusin kõigil nimetatud aladel. Kui olin 400 meetrit kompleksi ära võitnud, käskis ta mul 200 delfiini start vahele jätta ja kindlasti osaleda 1500 meetri vabalt ujumises. Päeva lõpuks oli ka too meistri­medal minu. Mäletan veel, et teisele kohale tuli Antti Aasma, kellega koos seal rabelesin,” meenutas Kiil võidukat päeva.

Tagantjärele mõtiskles ta, et äkki oleks ta suutnud ka 200 meetrit delfiini ära ujuda, aga tõdeb, et siis oleks ilmselt pidanud 1500 meetrit Anttile ära andma.

 

Sportlaskarjääri lõpetas eluaegne võistluskeeld

Tänapäeval saavad sportlased võistluskeelu dopingu, kokkumängu ja muu ebaausa tegevuse eest, aga Kiili karjääri lõpetas eksimine nõu­kogude korra vastu.

“See juhtus pärast Eesti–Soome maavõistlust. Välismaalasi ei tohtinud sel ajal Tallinnast välja viia, aga meie sõitsime võistluse järel linnast välja loodusesse ja kui sealt naasime, oli pahandust palju,” rääkis Kiil. Sellega oli tollane meisterujuja eksinud nõukogude sportlase moraali vastu.

Mehe sõnul ei jäänud tal otseselt midagi saavutamata ja seetõttu hinges ei kripelda. “Eks tollal tahtsid kõik saada võite ka mujalt kui ainult Eesti–Soome maavõistlustelt ja Baltimaadest.”

Jõuproovid jäid ida poole, näiteks rahvaste spartakiaad. Nõukogude Liidu ujumine oli väga tugev, kui koondisesse pääseti, oldi maailma tipule juba väga lähedal. “Ehk see oli mingi eesmärk, aga eks iga inimene sai selle sees olles aru, kui kaugele ta tiivad kannavad,” märkis Kiil.

Arengumootoriks järelkasv

Kiili hinnangul on ujumise populaarsust harrastuslikul tasemel aidanud tõsta eelkõige ujulate ehitamine. Paljud vanad ujulad, sealhulgas koolide basseinid, on renoveeritud. Mehe sõnul tähendab see laiemalt eelkõige, et potentsiaalset noort ujujat on lihtsam üles leida ja temaga edasi töötada.

“Lisaks taristu arengule on spordiala populaarsust aidanud tõsta ka meie ujujate head tulemused,” märkis ta.

Võrreldes Kiili sportlaskarjääri aegadega, mil ujumist kajastas ainult Spordileht, mängib ka meedia tänapäeval Kiili sõnul olulist rolli ning tal on hea meel, et ujumine pildis püsib. 

Eesti ujumisel läheb praegu hästi. Eesti Ujumisliidu peatreeneri Riho Aljandi sõnul on tänavune aasta alale tähendanud uute suurte projektide algust. Käima lükati ujumise algõpetuse projekt “Veega sõber” ja tippspordi eliit­grupi tegevus käib sügisest endise Sloveenia staari ­Peter Mankoci juhendamisel.

Aljand ütles, et noor põlvkond on paljulubav. “Peale on kasvamas nii naiste kui ka meeste poolel päris lootustandvaid sportlasi. Vana kaardi­vägi püsib meeste poolel täiesti teojõuline, naistel on käsil põlvkonnavahetus,” lausus ta.

Aljand nentis, et nii väikeses riigis nagu Eesti ei tekigi massiliselt maailmatasemel sportlasi. Meie suur edu on seegi, kui mõni pääseb tiitlivõistluse finaali või medalile. 

Jalgpallist vaid sammu võrra maas

Ujumine ei ole niivõrd menukas kui näiteks pallimängud. Siiski kasvab ujumise harrastajate arv iga aastaga. “Spordiregistri andmetel oleme praegu jalgpalli ja võimlemise järel tugeval kolmandal kohal,” ütles Aljand.

Sarnaselt Kiiliga näeb ka Aljand ala tutvustamisel olulist rolli meedial. Tema hinnangul on ujumine viimasel ajal saanud tavainimesele palju mõistetavamaks ja hingeliselt lähedasemaks. Paljuski näeb ta selle taga eelmiste aastate rahvusvahelisi medalivõite, aga kiidab ka seda, et ujumisest on rohkem teleülekandeid tehtud.

Samas on ala värskel menul ka varjukülg. Ujumise populaarsuse kasv nii laste kui ka täiskasvanute seas on Aljase sõnul tinginud olukorra, kus veepinda lihtsalt ei jagu. Klubide kasv on piiratud ja uute klubide tekkimine pea võimatu.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2014, 14:57
Otsi:

Ava täpsem otsing