Kodumaised võidusõiduautod naudivad edu

Artikkel

- Vabalt
- 2. mai 2015 kell 7:45
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kodumaised võidusõiduautod naudivad edu
Formula Student Teami Tallinna kapten Teet Praks tunneb rõõmu, et nad saavad tegeleda tulevikutehnoloogiatega.Foto: Andres Haabu, Äripäev
Võib kõlada uskumatult, kuid väikeses Eestis on läbi aegade ehitatud põnevaid ja omanäolisi autosid, millest kuulsamad olid Estonia vormelid. Praegu valmib tudengite koostöös elektriline võidusõiduauto.
Estonia vormelite taastamise on südameasjaks võtnud Amper Võidusõidu OÜ. Ettevõte, mida tuntakse ka Amper Racingu nime all, on lisaks igapäevasele autoremonditööde pakkumisele kuulsust kogunud Estonia vormelite taastamisega.
Amper Võidusõidu juhatuse liige Lauri Tõnspoeg tõdes, et nende firma on ainuke, kes sellega Eestis tegeleb.
Estoniate taastamise juurde viis autoentusiastist Tõnspoega kirg võidusõidu vastu. “Olime 2000. aastate alguses viimased, kes Estoniatega sõitsid. Raha meil tookord polnud, kuid kihk sõita oli suur ning Estonia oli madala hinna tõttu hea võimalus võistlemist alustada,”meenutas ta.
Kuna Estoniad on kokku pannud inimesed, mitte robotid, saab Tõnspoja hinnangul inimene neid ka parandada – Amper Võidusõidu mehaanikutel on selleks piisav kogemustepagas.Vahepeal huvi Estonia vormelite vastu rauges, kuid nüüd on need hakanud osalema uunikumide võidusõitudel, mis on uuesti tekitanud huvi kunagise Eesti autotööstuse lipulaeva vastu.
Seejuures pole vana vormeli taastamine sugugi odav lõbu, sest masin võetakse üksipulgi lahti. Kui taastatava vormeliga pole plaanis võistlustele minna, kulub masina taastamisele suurusjärgus 10 000 eurot, kuid võistlusauto taastamine võib olla mitu korda kulukam.Eestis on praegu umbes 30 Estonia vormelit
Saksamaal on sõidukeid 15–20 ja Lätis kümne ringis. Kuna Pärnus on plaanis korraldada rahvusvaheline Estonia vormelite võidusõit, on tulnud ettevõttesse juba nii mõnigi tööpakkumine. Tõnspoeg tõdes siiski, et vormelite taastamine leiba lauale ei tooks ja tegu on hobiga.
Peale vormelite on Amper Racing võtnud südameasjaks veel ühe põneva auto taastamistöö. Nimelt ehitasid Eesti autoentusiastid 1970. aastate lõpus Lada põhjal kolm klaasplastist kerega autot nimega Aiar, mis nägid toonaste Moskvitšide taustal ülimalt edevad välja. Kui lisada sellele asjaolu, et auto tagumised rehvid olid vormeli omad, on ilmselge, et selline auto püüdis tänaval pilke.
“See on ime, et Nõukogude Liidus, kus iga initsiatiiv oli karistatav, üldse lubati sellist asja teha. 1990. aastate algul jäid need autod seisma ja nüüd me üritamegi kahele neist elu sisse puhuda,” rääkis Tõnspoeg.
Vormelauto ESTONIA ajalugu
1935. aastal asutas Hans Feierbach praegusele Hobujaama tänavale vedrude ja masinavabriku Feierbach & KO. Pärast sõda nimetati natsionaliseeritud ettevõte ümber Sirbiks ja Vasaraks, mille tegevusala oli veoautode kapitaalremont. 1952 nimetati tehas Tallinna Autoremonditehaseks nr. 1, kus 1957. aasta septembris alustati Ants Seileri eestvedamisel tema projekteeritud võidusõiduauto tootmist. Jõuallikaks võeti 500 cm3 mootorratta mootor, käigukast leiti Volkswageni sõiduautolt ja ülejäänud auto oli meeste endi kätetöö. Esimene auto sai nimeks Estonia, millega taheti toonitada selle sünnimaad.
Esimese stardi tegi auto 1958. aastal Leningradis, kus püstitati rajarekord.Innustatuna edust tegi Seiler ettepaneku ehitada veel kaks võidusõiduautot. Estonia 2 ja 3 ehitamist toetas ka tolleaegne autotranspordi ja maanteede ministeerium.
1959. aastal startisid autod Minskis NSV Liidu meistrivõistlustel, kus Väino Paasiku juhitud Estonia 3 sai neljanda koha, alguse sai vormelite seeriatootmine, kuna tellimusi tuli üle kogu NSV Liidu.
1961 valmistati 36 Estonia 3 tüüpi vormelit, millega kihutasid võidusõitjad üle kogu NSV Liidu.Estonia 4-le tõsteti ESO mootor, kuid tootmine jäi soiku, kuna tehasel tekkisid majanduslikud probleemid, mille käigus läks Ants Seiler Tartu Autoremonditehasesse nr. 2 ning alustas seal sportauto ehitamist.
1962. aastal valmistati juuniorklassi kuuluv Estonia 5, aastatel 1962–1966 tuli välja seitse uut mudelit, millest seeriatootmisse läks vaid Estonia 9, mida tehti kokku 39 tükki.
Vormelid on südamelähedased ka nooremale põlvkonnale
Tehnikateaduste tudengitele suunatuna on ellu kutsutud ettevõtmine Formula Student ehk projekt, mille idee pärineb Ameerika Ühendriikidest, kus ülikoolide meeskonnad Formula SAE egiidi all vormelautode ehitamises üksteisega juba pea kolm aastakümmet mõõtu on võtnud. Praegu võistleb sarjas üle 500 meeskonna, mis tegutsevad maailma parimate tehnikaülikoolide juures.
Formula Student Teami Tallinna kapteni Teet Praksi sõnul on võistluste peamine eesmärk valmistada tudengid paremini ette tööjõuturule minemiseks. “Teisisõnu parandada insenerhariduse ja -praktika taset,” tähendas ta.
Sarja kõrgetasemelisust ja vajalikkust tõestavad Praksi hinnangul lisaks parimate tehnikaülikoolide osalusele ka tuntud toetajad erasektorist – ETH Zürichi meeskonna peasponsor on BMW Grupp, Chalmersi meeskonna selja taga seisab Volvo, Bombardier on abis Kanada meeskonnal jne.Eestlased neljandal kohal
Tallinna meeskond on praegu maailma edetabelis rohkem kui 500 meeskonna konkurentsis neljandal kohal. Paremusjärjestuse selgitamiseks toimub neljapäevane võistlus, mis algab tehniliste kaitsmistega autotööstustest ja motospordist tuntud inseneride ning ülikooliprofessorite ees.
Võistlused lõpevad sõidukatsetega, mille eesmärk on tõestada auto võimekust võidusõidurajal. Kõige suurema punktisumma annab katsetest kestvussõit.Esimese viie aasta jooksul kasvas meeskond uustulnukast üheks paremaks sisepõlemismootoriga meeskonnaks. Siis, vaadates tulevikku, trende, potentsiaali ja teadmisjanu, tehti muudatus ja nüüd projekteerib meeskond juba kolmandat aastat elektriajamiga võistlusautot.
Viimastel võistlustel Itaalias saavutas meeskond elektrivormelite arvestuses esikoha. “Tänu sellele on meeskonna arendustegevuse käigus loodud Eestisse tohutult palju uut teadmust – selle põhjal on projektist lühikese tegevusajaga välja kasvanud mitu teadmistepõhist spin-off-ettevõtet,” kiitis Praks.Tesla näitab eeskuju
Elektriautode kasutuselevõtt on viimastel aastatel levinud motospordis laiemalt. “Sealjuures mitte ainult seetõttu, et mehaanikud või piloodid tunneksid karmavõlga looduse ees, nad ei otsi keskkonnasõbralikumaid tehnoloogiad, vaid elektriline tehnoloogia võimaldab lihtsalt sõita kiiremini,” selgitas Praks.
Kommertsautode puhul on tema hinnanul tehnoloogia võimekust ja küpsust seni tõestada suutnud eelkõige Tesla. “Seetõttu on ka meil hea meel Formula Studentis tegeleda tulevikutehnoloogiatega,” lisas Praks, kelle sõnul on Elon Musk (Lõuna-Aafrika päritolu Ameerika Ühendriikide ettevõtja, keda tuntakse eelkõige SpaceX-i asutajana ning Tesla Motorsi ja PayPali kaasasutajana – toim) öelnud, et otsib tulevasi insenere just Formula Studenti sarja lõpetajate seast.
Ehkki Praksi hinnangul pole nende ehitatavatel vormelitel palju ühist nõukogudeaegsete Eestis toodetutega, on neil Estoniatega siiski tugev seos – nende endised insenerid on oluline osa Formula Studenti toetajaskonnast. “Näiteks endine vormeliäss Juhan Sein on üks projekti algatajaid.”
Autor: Sander Silm, kaasautor (Õhtuleht) Urve Vilk
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Autod
Hetkel kuum