Kuidas ehitada vastupidav vundament?

Eramajade ehitusel on levinuimad vundamentide tüübid lint-, plaat-, post- ja vaivundament. Enne ehitustööd on vajalik vundamendi mahamärkimine, mille peab tellima geodeedilt. Geodeet märgib maha hoone nurgad ja kõrgusreeperi ning vundamendi asukoha koordinaadid määratakse projektiga.

Vundamendi tüübi määrab projekteerija vastavalt geoloogiale ja pealisehitusele. Projekteerija koostab projekti, mis koosneb erinevatest staadiumitest: eelprojekt, põhiprojekt ja tööprojekt, mis tagavad detailsuse ja ulatuse. Tööprojekti üheks osaks on vundamendi tööprojekt, kus sisalduv tehniline informatsioon nagu vundamendi tüüp, tehniline lahendus armeerimisele ja betooni klass on ehitajale aluseks eelarve koostamisel.

Lintvundament on enim levinud vundamendi tüüp. Eristatakse kahe tüüpi lintvundamente. Monoliitne lintvundament on väga vastupidav ning seda võib kasutada igat tüüpi hoonete puhul. Kogu vundamendi ehitus teostatakse monoliitsest betoonist, millest valatakse saalungite abil monoliitne vundamendi lint ehk lintvundament. Väikeplokkidest lintvundament ei erine oma ehituse ja vastupidavuse poolest kuigivõrd monoliitsest lintvundamendist. Väikeplokkidest vundamendi ehitamisel kasutatakse näiteks Fibo kergplokke, millest laotakse eelnevalt betoonist valatud taldmiku peale lintvundamendi müüriosa.

Plaatvundament ehk monoliitne plaat valatakse kogu hoone alusele pinnale. Nii tekib justkui üks suur plaat või võrestik, mis kogu hoone vundamenti katab. See on valmistatud monoliitsest raudbetoonist, aga samas võib see olla tehtud ka kokkupandavatest ühenduslülidest tugeva kinnistusega risttaladest. Plaatvundamenti kasutatakse peamiselt nõrgematel pinnastel eramajade vundamendina, see sobib kõige enam sellistele pindadele, mis nõuavad ruumilist jäikust ja tugevust nagu savi-mulla-savi kihtidega pinnad, aga ka kõrge pinnaseveega alad. Plaatvundamendi ehitus nõuab suurt materjalikulu, sest hõlmab endas nii metalli kui ka betooni, siis sobib see hoonetele, mille kuju on lihtne ja mis poole liiga suured. Plaati ennast on võimalik kasutada ka põrandana, näiteks garaažides või saunas – see lahendab korraga mitu muret.

Postvundament on levinud kergehituste juures nagu suvilad, aiamajad, kuurid, mis reeglina ei vaja soojustamist. Postvundament on kiire ja lihtne ning koosneb postidest, millele rajatakse ehitis. Kasutatakse ka radooniohu puhul.

Vaivundamenti kasutatakse eramute ehituses harva. Pigem on kasutusel tööstushoonete ja korterelamute rajamisel.

Iga ehituse kõige olulisem isik on tellija, kelle koostöö tulemusena arhitektiga saavutatakse kokkulepe, mille põhjal hakatakse hoonet konstrueerima. Vundament peab seejuures olema piisavalt tugev kandma maja raskust ning arvestama pinnaseomadustega. Vundamendi maksumus maja hinnast on ca 12-15%, mis suureneb kindlasti oluliselt, kui tellida vundament koos põrandaplaadi valamisega, mille sees on ka põrandaküte ja mille all jookseb torustik.

Kui pinnas on väga külmakerkeline ning pinnavesi maapinnale lähedal ja tegemist on suure ja raske hoonega, siis pigem eelistada lintvundamenti. Ka keldriga hoonete puhul on see aga ainuvõimalikuks lahenduseks, sest lintvundament on külmakindlam ning seda saab ehitada allapoole külmumispiiri. Kui ehitada vundament külmumispiirist kõrgemal, tuleb vundament eeskujulikult soojustada. Kõrge pinnavee korral tuleb ette kujutada, et kogu kelder on vee sees. See seab kõrged kvaliteedinõuded betoonile. Hüdroisolatsioon tuleb paigaldada kindlasti ka lisaks väljapoole.

Plaatvundament on ehituslikult kiirem lahendus. Kui plaatvundament on piisavalt jäik, ei juhtu majaga talvel midagi muud kui kerkib mõne sentimeetri võrra. Selle vältimiseks tuleb sedagi hoolsalt soojustada. Huumuse eemaldamise järel tuleb rajada plaadi aluskiht vähe- ja mitte külmakerkelisest materjalidest, nagu näiteks killustik.

Talvel õhkub maapinnast vett, mis külmub pinna lähedal. Külmudes mõnes praos suurendab see pragu ja lõhub ehitist, seega on oluline korralik soojustamine. Jälgima peab kindlasti ka seda, et kasutataks ikkagi spetsiaalset soojustusplaati, mille veeimavus on võrreldes näiteks põrandasoojustusplaadiga EPS kordades väiksem. Drenaaži paigaldamine vundamendi serva on samuti ülioluline. Drenaaž tuleb paigaldada madalamale kui vundamendi taldmik.

Lisaks võib vundamendi ehitamisel kogenematu poolt välja tuua veel mõned tüüpilisemad vead. Esiteks mahamärkimine: kui tiheasustusalal tuleb teostusmõõdistusega välja vale asukoht, on oht kohaliku omavalitsuse poolt kopsakale trahvile. Teine suurem oht on samuti seotud mahamärkimisega, kuid veidi teisem: nimelt seinte paralleelsus. Siin saab ka hoolsal isetegijal palju viltu minna ning välja tuleb see alles siis, kui hakatakse hoonet paigaldama.

Järgmine ohukoht on materjali üle- või aladimensioneerimine. Ehitades projektita tahame reeglina kõike üledimensioneerima. Ehitise seisukohalt pole see suur probleem, kuid rahakoti pihta hakkab see küll. Aladimensioneerimise puhul on tulemuseks praod vundamendis ja hiljem ka hoones. Plaatvundamendi ehituse üks ohtudest on ka läbi plaadi tulevate torude asukohtade täpsusega eksimine.

Professionaalsed vundamenditegijad tegelevad selle tööga päevast päeva ja näevad palju ette. Väga levinud on tänapäeval teabe leidmine internetist, kus näiteks ehitusfoorumites antakse täiesti vasturääkivat informatsiooni. Samas on Eesti inimene väga asjalik ja õpivõimeline ning spetsialistidega konsulteerides saab ettevõtlik inimene kindlasti ehitustööga ka ise hakkama.