Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

9. peatükk

Miks eelistada puidust ehitatud maja?

Mis on sisuturundus?

Puit on olnud läbi aegade tänu tooraine kättesaadavusele ja töödeldavusele populaarseim ehitusmaterjal. Kui Eestis on läbi aegade olnud kõige enam levinud rõhtpalkkonstruktsioon, siis tänapäeval ehitatakse puitmaju ka mitmel teisel viisil, näiteks palk-, karkass-, element-, moodul- ning post- ja talamajad. Puitmajadest räägib lähemalt Mountain Loghome’i juht Priit Leisalu.

Aegadega on uuenenud ka puidukasutamise meetodid. Mitmekordsete puitmajade konstruktsioonis on levima hakanud post ja tala konstruktsioonid ning CLT ehk ristkihtpuit, samuti komponentmaterjalide kasutamine. Enamasti valmistatakse majade põhikomponendid tehasetingimustes, kus maja konstruktsioonid kontrollitud tingimustes toodetakse või kokku pannakse.

Ehitusregistri statistikast selgub, et 2014. aastal väljastatud 1451 eramute ehitusloast ehitati 748 puitkonstruktsiooniga, 2015. aastal ehitati puitkonstruktsioonil maju arvuliselt küll mõnevõrra vähem (718 ehitusluba), aga samas oli nende suundumus suuremate elamute poole: kui 2013. aastal väljastati Eestis 38 kahe või enam korteriga puitkonstruktsioonil hoone ehitusluba, siis mullu oli see number 70. Ehk puitmajad on aina populaarsust kogumas.

Puitmajadel on palju eeliseid – puit on ehitusmaterjalina väga paindlik ja loob peaaegu piiramatud võimalused rajada sobivaid hooneid nii urbanistlikku- kui ka looduskeskkonda. Puitmaja on keskkonnateadlikule inimesele, kes hindab soojust ja tervislikkust. Puit on taastuv loodusvara ja taaskasutatav materjal. Puitmaterjali tootmisel on väike süsiniku jalajälg ning puidust ehitusmaterjalide valmistamiseks kulutatakse ainult 175 kWh energiat m³ kohta, võrreldes telliste tootmise 877 kWh energiaga ühe m³ kohta. Lisaks on puitkonstruktsioonid kerged ehk nende transpordile ja montaažile ehitusplatsil paisatakse õhku tunduvalt vähem süsinikku kui raskete metall- ja betoonkonstruktsioonide puhul.

Oluline on loomulikult ka hind. Vaatamata üldlevinud arvamusele ei ole puit kallim kui teised ehitusmaterjalid. Näiteks madala energiatarbega maja on majanduslikult kõige mõistlikum ehitada just puitkarkassile, sest muudest materjalidest sama soojapidava seina ehitamine oleks tunduvalt kallim. Veel on puitmaja eeliseks lühike ehitusaeg, mis omakorda vähendab ehituse kogumaksumust. Olenevalt puitmaja tüübist on see mõneti erinev, kuid kui näiteks plokkidest laotud maja puhul peab arvestama kuude pikkuse ehitusajaga, siis puitmaja puhul räägime nädalatest: elementmaja saab ilmastikukindlaks juba paari päeva kuni nädalaga, keskmise suurusega palkmaja ja Post & Beami maja mõne nädalaga.

Millist tüüpi puitmaja valida?

Karkass- ja Elementmajad on neile, kes otsivad tehase kvaliteeti ja hindavad oma aega. Suurem osa ehitusoperatsioonidest teostatakse majatehases, nii et ehitusplatsil kulub detailide kokkupanekuks võimalikult vähe aega. Sellega omakorda vähendatakse oluliselt ka ilmastiku mõju ehitusele. Karkassile on võimalik liita juurde nn palkmaja nurgad nii, et maja väljanägemine vastab palkmajale.

Post-talamaja annab kõige rohkem võimalust ellu viia julgeid arhitektuurseid lahendusi. Nende kandekonstruktsiooniks on liimpuitpostid ja -talad, mille puhul on võimalikud väga erinevad ristlõiked vastavalt tugevusarvutustele või lähtudes arhitektuursetest soovidest. Selline talade ja postide süsteem loob majale tugeva, stabiilse ja vastupidava struktuuri. Samas, maja postide vahele ehitatav karkass ja võimalike viimistlusoptsioonide valik on väga lai – on võimalik paigaldada klaaspinnad, puitpaneelid erinevas viimistluses, kivi, erinevad plaadid jne, mis tekitavad kaasaegse elamiskeskkonna, täis valgust ja õhku. Post- ja talasüsteem sobib hästi suuremate, mitmekordsete elamute ja ärihoonete juures ning selle ehitusviisiga saab ehitada ka lao-, tööstus- ja põllumajandushooneid.

Mitu põlvkonda kestva palkmaja valivad inimesed, kes soovivad saada traditsioonilist elamut, ning ka need, kes tahavad oma maja ehitamisele ise käe külge panna. On üsna tüüpiline, et peremees koos sõpradega töötab koos palkmajafirma ehitusjuhiga, õppides sedaviisi oma maja kõige paremini tundma. Palkmaja projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada, et puidu niiskusaste muutub vastavalt õhuniiskusele ja sellest tulenevalt tekivad puidus pinged ja mahukahanemised. Kuigi puit on enne töötlemist kuivatatud, jäävad palkmaja seinapalgid mõneks ajaks liikuma – tekib vajumine. See on normaalne nähtus, millega tuleb projekteerimisel ja tootmisel arvestada.

Tänapäevane tootmistehnoloogia, automatiseeritud tootmisseadmed, masinate täpsus ning materjali kvaliteet tagavad tavaekspluatatsioonis piisavad soojapidavuse näitajad, võimaldades palkmajade puhul kasutada ka sellist raha kokkuhoidvat lahendust, et välimised palgid on suuremamõõdulisest palgist ning sisemised palgid õhemast. Kvaliteetsed ja täpsed masinad võimaldavad toota ka palkmaja seinu ühelt poolt kandiliste ning teiselt poolt kumeratena, samuti üleni kandilisi ning mõlemalt poolt ümaraid palke.

 

Arengud puithoonete ehituses

Palkmaju on ehitatud aastasadu, esimene kirjalik märge elementidest kokku pandava maja kohta on pärit juba 1833. aasta Inglismaalt. Ehituspõhimõtted on tänaseni samad, kuid materjalid- konstruktsioonid on edasi arenenud. Esiteks on täisautomaatsed tootmisliinid muutunud üha täpsemaks ja võimaluste rohkemaks, mis annab võimaluse toota tehases valmis järjest rohkem ja keerulisemaid detaile, mis vähendab objektil ehitamise aega.

Ka kasutatavate materjalide kvaliteet on paranenud, mis võimaldab ehitada optimaalsete kuludega paremini soojapidavaid maju. Palkmajade puhul tasub märkida uute tihendite kasutuselevõttu, mis muudavad ka palkmajad õhutihedamaks.Peamiseks trendiks on täna energiasäästlikkus nii materjalide kasutuses kui ka ruumipaigutuses. Ruumilahendustes pööratakse üha enam tähelepanu majapidamisruumide ja panipaikade tähtsusele.

Millele pöörata tähelepanu, kui soovite tellida puitmaja:

Soojapidavus – praegused minimaalnõudmised elamutele näevad ette, et seinte soojajuhtivusarv (U-arv) peab olema vahemikus 0,12–0,22 W/(m²·K) ja ehitatava hoone energiatõhususarv ei tohi ületada väikeelamutes 160 kWh/(m² a). Palkmajadele on tehtud mõningad erandid. Hea soojapidavuse saavutamiseks peab kindlasti vaatama maja kui tervikut, sest on vähe kasu hästisoojustatud seintest, kui aknad ja uksed ning katus ja vundament ei pea sooja.

Ruumide lahendus – kõige rohkem kasutatavad ruumid nagu köök, söögituba, vannituba peavad olema piisavalt suured. Suurema pere jaoks on oluline ka vannitubade arv. Magamistoad reeglina paigutatakse peauksest maja kaugemasse ossa ja on akendega suunatud krundi vaiksemale poolele – hoovi ja aeda, aga mitte tänavale. Lastetoa jaoks valitakse kõige vaiksem ja kõige valgem tuba. Oluline on ka panipaikade ja majapidamisruumide olemasolu ja paigutus.

Hea sisekliima tagamine ja õige ventilatsioon – meeldiva sisekliima tagavad õige õhutemperatuur, õhuniiskus, õhukoosseis ja -puhtus, samuti müra tase toas. Kaasaegsed energiasäästlikud ehitusviisid eelistavad üha rohkem materjale, mis tagavad õhutihedust ja seega soojuse säilimise. Eramaja ventilatsioon peab olema korraldatud eelnevalt tehtud projekti järgi, vastavuses kehtivate normidega ja tehtud õhuvahetuse arvutuste alusel.

Piisav loomulik valgustus – akende projekteerimisel ja paigutamisel tuleb arvestada krundi eripära ja ilmakaartega.

Asend ja krundi pinnas – oluline on arvestada maja asendit krundil ilmakaarte, puude juurdepääsu ja krundi eripäradega. Pinnase omadustest sõltub nii vundamendi valik, kui ka keldri korraldamise võimalus.

Ehitaja/tootja võimekus tagada kvaliteeti ja usaldusväärsust.

Mountain Loghome
Mountain Loghome omab 18-aastast kogemust palkmajade, Post & Beami ning puitkarkassmajade valmistamisel. Nende aastate jooksul on valmistatud väga erinevate lahendustega elumaju, suusa- ja suvemaju, saunu ning samuti suuremaid ehitisi nagu suusa- ja puhkekeskused, hotellid, büroohooned ja restoranid. Lisaks Eestile on ettevõtte peamisteks sihtturgudeks Norra, Saksamaa, Austria, Šveits, Prantsusmaa ja Jaapan. Kõige kaugemaks projektiks on olnud suusakeskuse puhkemajade kompleks Lesotho Kuningriigis, Lõuna-Aafrikas. Mountain Loghome on Eesti Kaubandus-Tööstuskoja liige, Eesti Puitmajaliidu asutajaliige ja alates 2013. aastast ka Jaapani Palkmajaliidu liige.

www.mountainloghome.ee

Sisuturundus (ST) on oma kauba, teenuse või firma tutvustamine huvitavate lugude jutustamise kaudu. Vormilt sarnaneb ST kvaliteetsele meediale, mistõttu on väga oluline, et ST oleks lugeja või vaataja jaoks ühemõtteliselt eristatud. ST on uudne ja moodne turundusviis, mille puhul jagatakse klientidega ka infot, mis varem jäi vaid siseringi teada. ST teenib alati tellija turunduslikke eesmärke.
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
29. February 2016, 14:43
Otsi:

Ava täpsem otsing