Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Elektrimaterjalide A&O. Öeldakse elekter, mõeldakse Esvika

    Esvika esitleb – Legrand, Modus, OBO Bettermann ja Draka Keila Cables.

    Nagu juba Alev Ström ütles, on Esvikal oma klientidele pakkuda välja mustmiljoon elektrivärki. Selleks, et asjadest täpsemalt selgust saada oleme neist mustmiljonist elektrivärgist eraldanud 4 kaubamärki, millest alljärgnevalt tahakski pikemalt juttu teha.
    Kuid enne veel mõni sõna meist endist – Esvikast. Oleme üks tõsine eestimaine ettevõtmine ja tegeleme elektriga juba 24 aastat. Või täpsemalt öeldes kõige sellega, mis võimaldab elektril ohutult ja mugavalt kliendini jõuda. Alates kaablitest kuni pistikupesa, valgusti või põrandaküttekaablini. Ja sinna vahele mahub veel mustmiljoon vajalikku vidinat, millest  kõige paremini saavad aru need, kes elektriga igapäevaselt tegelevad.
    Müük professionaalile ongi olnud üks meie tegutsemise alustalasid algusest peale. Selleks oleme omale ladudesse varunud vabariigi parima valiku elektrimaterjale.
    Laod, nagu ka müügiesindused on meil üle Eestimaa 5 linnas: Tallinnas, Tartus, Paides, Pärnus ja Jõhvis. Kus täpsemalt, saad kõige paremini järele vaadata meie kodulehelt www.esvika.ee.
    Kuid lisaks professionaalile on meie juurde teretulnud ka kõik ülejäänud inimesed, kellel mõnda elektrivärki vaja on. Meilt saab kõike osta ka tükkhaaval ning igast kaablikerast lõikame  nii pika jupi kui just soovi on. Ja hüva nõu on meie poolt alati pealekauba või ennekõige, nii nagu kliendile just parajasti vaja.
    Kuid nüüd siis lähemalt eelpool lubatud 4 kaubamärgist.

    Firma Legrand juured ulatuvad 1865. aastasse, mil portselanikojas valmistati nõusid. Alates 1919 toodab ettevõte pistikupesasid ja lüliteid, kasutades algselt portselani ja pukspuud. Nüüd on Legrand esindatud rohkem kui 90 riigis, tal on töötajaid umbes 36 000 ja läinud aasta käive oli viis miljardit eurot.

    Lüliti ja pistikupesa on punkt i peal
    AS Esvika Elekter pakub firma Legrand pistikupesade ja lülitite sarja Valena Life, mida allpool tutvustab Legrand SNC müügijuht Roman Weber.
    Ärge unustage lülitit ja pistikupesa! Tunduvad pisiasjadena, kuid tegelikult pole seda mitte. Need tegelased on interjööris vähemalt sama olulised detailid kui näiteks uksekäepide. Tegelikult tähtsamadki, sest kui ukselingi võib iga hetk välja vahetada, siis pistikupesade ja lülititega on asjad keerulisemad – katse ja eksituse meetodil tegutsedes võib rikkuda kogu remondi.
    Enne, kui pistikupesi ja lüliteid otsima minna, tuleks ära teha väikene kodutöö ja läbi mõelda, missugused need peaksid olema. On oluline vahe, kas lüliti ja pistikupesa läheb noobli minimalistliku ruumi seinale, hakkab ilmestama mõnda vanalinna arhailist interjööri või maabub hoopis industriaalstiilses ruumis kuskil vanas tehasemajas. Mõelda tuleb sellelegi, kui palju on neisse seinapealsetesse detailidesse võimalik panustada – nende hinnavahe ulatub isegi kümne korrani. Prantsuse firma Legrand lülitite- ja pistikupesade sari Valena Life sobib vaat et kõikidesse eelnimetatud ruumidesse ja on hinnatasemelt keskmine. Enesestmõistetavalt kuuluvad Valena Life’i tootevalikusse ka erinevad dimmerid, regulaatorid, nõrkvoolupesad, termostaadid ja mitmed teised tänapäevale loomulikud ühendusseadmed.
    Foto: Esvika Elekter
    Pildil: 1. Perekonna „Ekspressiivne“ lülitid on nagu omaette väikesed pildid seinal.2. Perekond „Tänapäev“ ühendab omavahel tööstusliku ja loodusliku välimuse.3. Perekond „Klassika“ on minimalistlik, peen ja ajatu.
    Retk disaini ja materjalide maailma
    Sarja Valena Life disain on enam keskendunud moodsale interjöörile. Sarjas on kolm eri nimega tooteperekonda: „Klassika“, „Ekspressiivne“ ja „Tänapäev“. „Klassika“ on minimalistlik, peen ja ajatu. Sobib peaaegu igasse ruumi. „Ekspressiivsed“ lülitid on nagu omaette väikesed pildid seinal. Nimelt on neil raam mustriline või teise värvitooniga kui sisu. „Tänapäev“ ühendab omavahel tööstusliku ja loodusliku välimuse, mis annab kokku põneva tulemuse. Valena Life’i disainer Florent Glenisson ütleb, et inimeste eelistused on nii mitmekesised nagu halli värvi toonid. Kõige väljendusrikkam stiil peitub lihtsuses.
    Sarja Valena Life tooted on metallist ja kaetud plastiga. Põhjuseks eelkõige turvalisus, et mitte elektrilööki saada. Plastmass on kõige tuntum lülitimaterjal. Pealtnäha paistavad kõik plastid ühesugused, kuid see mulje on petlik. Vahe selgub tavaliselt juba mõne aastaga. Kui meelde tuletada, siis meie omaaegsed plasttooted võtsid õige pea ebamäärase kollaka tooni, mis tulenes plastiku koostisest. Tuleb arvestada, et UV-kiirgus mõjub odavale plastile hävitavalt ja sellest tehtud lülitil pole pikka iga loota. Kvaliteetne plastmass on halogeenivaba ja tänu sellele pleekimiskindel, toode ei tohi põleda ega eraldada mürgiseid aure. Valena Life on sellistest muredest prii – lülitid ja pistikupesad vastavad kõikidele kvaliteedistandarditele ja säilitavad oma värske välimuse aastaid.
    Tark, turvaline ja mugav
    Legrand on keskendunud mitmekesistele uutele tehnilistele ja elektromehaanilistele lahendustele, mis teeb lülitite ja pistikupesade paigalduse ja kasutamise lihtsaks ning mugavaks. Sarja olulised märksõnad atraktiivsuse kõrval ongi turvalisus ja mugavus.
    Läbimõeldud disain võimaldab lüliti ja pistikupesa paigaldada kiiresti. Raam ja sisu käivad kokku nagu Lego ja kruvivabad vedruklemmid võimaldavad kergesti ühendada nii mitmekiuliseid kui ka jäikasid juhtmeid. Läbipaistev kate käib pistikupesa ja lüliti peale, et kaitsta neid kriimustuste ja remondi ajal värvipritsmete eest. Muidugi ei puudu ka lapsekaitse. On mõeldud paigaldajale, sest pistikupesa kinnituskõrvad on peidetud plasti sisse, et ei vigastaks käsi. Pistikupesasid saab omavahel ankurdada, et need paigaldades jääksid kõik ühele joonele.
    Kui heita pilk minevikku, siis lülitite puhul pole Edissoni aegadest põhimõtteliselt midagi muutunud. Ikka on see kontakt, mis lülitab voolu sisse ja välja. Kuid tänapäeval on võimalik anda lülitile lisafunktsioone, mis sobivad kokku targa maja kontseptsiooniga. Ja seda on Legrand teinud oma sarjaga Valena Life.

    Tšehhi valgustitootja Modus asutati 1994. aastal kui rohelise mõtteviisiga ettevõte, aga sellele vaatamata on ta omal maal üks suuremaid valgustite tootjaid ja olulisemaid eksportijaid. 2012. aastal tootis Modus oma esimese LED-valgusti. Tänavu läks tehas üle Tööstus 4.0 süsteemile, mis tähendab seda, et kogu tarneahela lõikes on rakendatud uusimad tehnoloogiad. Tööstus digitaliseeriti ning masinad integreeriti üheks terviklikuks süsteemiks, mille kaudu on võimalik saavutada suuremat efektiivsust ning tootlikkuse kasvu. Ehkki osa töödest teevad ära robotid ja omatakse kõige uuemat sisseseadet, on töötajaid kokku umbes 200. Modus ekspordib oma toodangut üle ilma. Nende valgusteid tuntakse kui hea hinna ja kvaliteedi suhtega tooteid.  

    Edumeelsed ja ägedad
    Valgustite tootjal Modus on esmatähtis toota hea valgusega valgusteid, mis aitavad luua töö- ja elukeskkonda. Esvika Elekter AS müüb Moduse valgusteid, mille omadusi iseloomustab valgustite projektijuht Raul Peedu.
    Kui räägitakse valgustitest, siis torkab silma, et trendid vahelduvad üha kiiremas tempos. Sisustusmessid toovad igal aastal aina uut ja uut. Eelmise aasta menukid on täna vaat et out ja uued on in. Miks see nii on?
    Ühelt poolt on muutunud inimeste vajadused, tahetakse ainulaadsust. Teisalt laienevad tootjate võimalused, tehnoloogia areneb metsiku kiirusega ja seda ka valgustimaailmas. LED-valgustid on kiiresti arenenud. LED (Light Emitting Diode) on kompaktne imeväikese energiakuluga valgusallikas, mille dioodid suudavad anda palju kirkamat, selgemat ja võimsamat valgust kui mistahes muu allikas. Ka valgustitootja Modus teeb ainult LED-idel põhinevaid valgusteid. Nende toodang jaguneb kolmeks: tööstus-, büroo- ja avalike ruumide valgustiteks.
    Foto: Esvika Elekter
     
    Büroovalgusti MODUS QAlumiiniumraamil piimja klaasiga LED-paneelvalgusti (IP40).Elegantse disainiga moodne ja minimalistlik laelamp, mis on suursuguselt lihtne ja mis sobib nii kontorisse kui ka avalikesse ruumidesse.
     
     
     
     
    Büroo ja kodukontori valgusti Q DECOKasutatakse ruumides, kus on vähe päevavalgust. Seda valgustit saab paigaldada ka lakke ja kui ruumis on tumm sein, siis palun väga, see võib olla maali eest! Valgustit saab tellida kas oma või tootja fotoga. LED-valgusti mõõdud on 600 x 600, aga kui tahetakse suuremat fotot, siis tuleb see panna kokku etteantud mõõtudega ristkülikutest (IP40).
     
     
     
     
    Tööstusvalgusti MEGALTööstusvalgusti on saadaval mitmes mõõdus, on riputatav ka üle 7 meetri kõrgusele lakke, mistõttu seda võib panna spordihallidesse või ka avalikesse ruumidesse, kuhu see sobib. Eriti hästi sobib industriaalse kontori kujunduselemendiks. MEGAL on riputatav või pindpaigaldusega LED-valgusti (IP65).  
     
     
     
    Avaliku ruumi lamp BAR LEDLED-valgusti piimjast klaasist korpus on sobitatud halli alumiiniumraami ja on lakke riputatav. Siin taandub kõik sellele, kuidas kasutada valgusallikat nii, et kätte saaks kogu valguse, mida vajalikku kohta suunata. Selle tehnitsistliku valgusega kujundavad sisearhitektid ruumi, suunates seda objektile, mida tahetakse esile tõsta. (IP20)
     
     
     
     
    Avaliku ruumi valgusti PEARKäsitööna valmiv pirnikujuline valgusti on inspiratsiooni saanud teadagi millest. Samasse sarja kuulub ka kurgikujuline valgusti. Lamp on Bohemia klaasist, puhutud korpusega ning eri värvitoonides: piimjas, violetne, oranž ja roheline. LED-valgusti nimega Pirn on otse loomulikult üles riputatav (15 W).
     
     
     
     
    Avaliku ruumi lamp BAL60ndate stiilis valgusti sobib vintage’i ihalejatele. Kui ruumis kasutada mitut valgustit koos, on efekt suurem. LED-valgusti BAL sobib igasse ruumi (40W).
     
     

    Saksa ettevõte OBO Bettermann on väikesest metallitöötlemistehasest arenenud tulevikule orienteeritud ehitiste varustajaks installatsiooni-tehnoloogiaga, mis toodab piksekaitsesüsteeme alates 1930. aastast. Eestis pakub OBO Bettermann OÜ liigpingekaitse, potentsiaalühtlustuse, maanduse ja piksekaitse tooteid ning uuenduslikke süsteeme, samuti konsultatsioone ja väljaõpet. Kaubavalikuga saab tutvuda Esvikas.

    Ees on suvine äikeseaeg – ei saa me piksekaitseta
    Piksekaitse tootevalikut pakub Esvika Elekter AS, selgitusi selle kohta jagavad OBO Bettermanni juhataja Tarmo Riit ja elektriinsener Priit Sepper.
    Statistika kohaselt tabab Eestis maapinda aastas 1,4 pilv-maa välgulööki ruutkilomeetri kohta, mis kujutab reaalset ohtu nii ehitistele kui ka inimestele ja koduloomadele. Päästeameti andmetel saavad nad igal suvel kümmekond teadet tulekahjude kohta, mis on põhjustatud pikselöökidest.
    Välgulöök piksekaitse kaudu maasse
    Piksekaitse koosneb välimisest ja sisemisest osast, mis kõik on nõuetekohaselt paigaldatud ja mida korrapäraselt kontrollitakse.Välise piksekaitse moodustab kõigile tuttav piksevarras koos allaviigu ja maandusega, sisemise piksekaitse aga mitmed liigpingepiirikud ja potentsiaaliühtlustussüsteem.
    Välimise piksekaitse moodustavad lisaks tavalisele piksevardale ka horisontaalne piksepüüdja, mida kasutatakse viilkatusega hoonetel ja mis kujutab endast maja katuseharja kohal olevat traati. Varras või traat on omakorda ühendatud allaviikude kaudu maapinna sees oleva maandusega. Välgulöögi korral juhitakse ohtlik elektrilaeng nende kaudu maasse.Väline piksekaitse moodustab siiski vaid ühe osa piksekaitsest.
    Sisemist piksekaitset pakuvad liigpingepiirikud
    Teise, sama olulise osa moodustavad liigpingepiirikud, mis kaitsevad elektroonikaseadmeid välgulöökidega kaasnevate voolukõikumiste eest. Liigpingepiiriku ülesanne on piirata liigpingeid seadmetele vastuvõetavale tasemele juhtides välguvoolu impulsi kaitstavast seadmest mööda maandusesse. Lihtsamad liigpingepiirikud on ette nähtud lühikeste ülepinge impulsside tasandamiseks, keerulisemad süsteemid võimaldavad liigsest pingest tekitatavaid kahjustusi vältida ka pikema aja vältel. Lülitus-liigpingete eest kaitsevad 2. või 3. tüüpi liigpingepiirikud, pikse põhjustatud liigpingete eest 1. tüüpi piksepiirikud. Ökonoomne on kasutada kombi-piirikuid – tüüp 1+2 piirikuid ühes korpuses.
    Sellele, kuidas kodutehnikat võimalike ülepingest põhjustatud kahjustuste eest kaitsta, tasub mõelda ka kortermajade elanikel. Elektrivõrkudes tuleb tihti ette lülitus-liigpingeid, mis võivad samuti koduelektroonikale liiga teha. Pikse ajal tekkivate liigpingete eest tuleks kodutehnikat kaitsta kindlasti ka siis, kui hoonele on paigaldatud väline piksekaitse. Uusi maju ehitades paigaldatakse enamasti hoone peakilpi kohe liigpingepiirik, mis välguvoolu impulsid maasse suunab. Probleem on aga vanade kortermajadega.

    Pikse ajal tekkivate liigpingete eest tuleks kodutehnikat kaitsta kindlasti ka siis, kui hoonele on paigaldatud väline piksekaitse.

    Piksepüüduritest kuni vundament-maanduriteni
    Piksekaitsesüsteemid klassifitseeritakse Euroopas piksekaitseklassidesse, mida on kokku neli. Ehitiste täpne klassifitseerimine nõuab riskiarvutust või tuginemist Saksa kindlustusettevõtete koostatud klassifitseerimistabelitele. Eramud kuuluvad suhteliselt kõige vähenõudlikumasse IV klassi. I klassi kuuluvad kõige riskantsemad ehitised (lennujaamade juhtimistornid, lõhkeaine- ja vedelküttetehased, aga ka suured arvutuskeskused jne). OBO Bettermann pakub oma toodetega kaitset kõigele alates piksepüüduritest kuni vundament-maanduriteni. Nende piksepüüdurid tulevad toime kuni 200 000 A pikselahendustega. Need juhitakse liigpinge-piirikute kaudu maandussüsteemi, mis juhib pikseenergia kahte suunda: otse maasse ja hoone potentsiaaliühtlustussüsteemi kaudu alajaama maandusesse. Viimane loob liidese välimise ja sisemise piksekaitsesüsteemi vahel, millega tagatakse ohutus elusolenditele ja kaitse elektroonikale. Suuremat kaitset pakub liigpinge eest liigpingepiirikute süsteem.
    Foto: Esvika Elekter
    Juulikuust alates on Eesti Vabariigi määrusega nõutud kõigis hoonetes vähese suitsueraldusega tuld mittelevitavad kaablid.Foto: Esvika Elekter
    Juulikuust alates nõutakse halogeenivabu kaableid
    AS Draka Keila Cables, Prysmian Group informeerib, et tänavu juulist hakkavad kehtima ühtsed nõuded ehitusmaterjalide käitumisele tulekahju korral, sealhulgas kaablitele, mis peavad olema halogeenivabad ja vähese suitsueraldusega. Suurt kaablite valikut pakub Esvika Elekter AS.
    Kodu on pikaajaline investeering tulevikku. Suurt rõhku pannakse viimistlusele, et kodu oleks kaunis ja hubane. Aga kui palju mõeldakse selle peale, mis toimub kauni viimistluse all? Kuid see, mis esmapilgul välja ei paista, mõjutab oluliselt investeeringu väärtust kaugemas tulevikus. Nagu kõnekäänd ütleb, me ei ole nii rikkad, et osta kõige odavamat.
    Uus toode vahetab välja PVC-kaablid
    Oleme tihti näinud lähenemist, et kui asja pole näha, siis selle kvaliteet ei ole oluline ning kõige odavam „käib küll“. Üks elemente seinte sees on erinevad kaablid ja juhtmed, mis tagavad selle, et saame nautida oma elektroonilisi mugavusi, olmetehnikat, meelelahutust ja muud sellist. Energia edastamine toimub kõikjal endiselt elektrijuhtmete kaudu. Kuigi esmasel vaatlusel võivad kõik kaablid paista sarnased, võivad nad sisult olla väga erinevad.
    Inimeste üha kasvav energiavajadus on muutnud ka kaablites kasutatavaid materjale. Kui tänapäeval on levinuimad tavalised PVC-tüüpi kaablid (XPJ, PPJ ja MMJ), siis Euroopa on liikumas selles suunas, et järjest enam propageeritakse halogeenivabu (HF) ja vähese suitsueraldusega kaableid. Tulekahju korral ei eralda sellised tooted mürgiseid gaase ega palju suitsu, mis teeb inimestel hoonest väljumise ja päästjatel hoonesse sisenemise oluliselt lihtsamaks. Võrreldes tavaliste PVC-tüüpi kaablitega on sellistest kaablitest tekkiv suits lisaks inimestele ka oluliselt ohutum kõikidele metallosadele ja elektroonikale.
    Juulikuust uued nõuded kaablitele
    Tõstmaks inimeste turvalisust õnnetuse korral, on Euroopas välja töötatud ehitustoodete määrus, millega on sätestatud ühtsed nõuded ehitusmaterjalide käitumisele tulekahju korral. Kui muudele materjalidele kehtivad nõuded juba ammu, hakkavad 1. juulist 2017 need nõuded kehtima ka kaablitele. Eesti Vabariigi määrusega on nõutud kõigis hoonetes, kuhu on inimestel vaba juurdepääs, välja arvatud garaažid ja tööstushooned, vähese suitsueraldusega tuld mittelevitavad kaablid, mis vastavad ehitusmaterjalide määruse klassile Dca-s2d2.
    Tänasel päeval on Eestis laialdaselt levinud XPJ-kaabel, tulevikus aga kohtame üha enam kaablit nimega XPJ-HF D. Siiani veel ei ole olnud laialdaselt nõutud halogeenivabu ja vähese suitsueraldusega kaableid, kuid vastavalt aprillis avaldatud määrusele vahetab uus ja turvalisem toode aasta lõpuks välja enamiku müüdavatest XPJ-kaablitest.
  • Hetkel kuum
Karl Märka: piirame põhiseadusega riigikapitalismi „Kuidas mitte investeerida: 1001 näidet avalikust sektorist“
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
SASi aktsionäride koosolekust sai täielik kaos
Kui enne eilset lennufirma SAS aktsionäride üldkoosolekut Rootsis oli küsimus, kui vihased on ettevõtte aktsionärid, kelle vara hävitatakse täielikult, kui ettevõtte ümberkorraldamine läheb edukalt, siis see mure kadus peagi.
Kui enne eilset lennufirma SAS aktsionäride üldkoosolekut Rootsis oli küsimus, kui vihased on ettevõtte aktsionärid, kelle vara hävitatakse täielikult, kui ettevõtte ümberkorraldamine läheb edukalt, siis see mure kadus peagi.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Kogemuslugu: kui minu ettevõtte väärtused enam minuga ei ühti
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Sõudmise kaheksapaat kui meeskonnatöö musternäide
Sõudmise kaheksapaadilt on meeskonnatöö kohta nii mõndagi õppida. Kuidas spordimehe sihikindlus ettevõtlusesse edukalt üle viia?
Sõudmise kaheksapaadilt on meeskonnatöö kohta nii mõndagi õppida. Kuidas spordimehe sihikindlus ettevõtlusesse edukalt üle viia?
Uutele sõidukitele hakatakse väljastama keskkonnapasse
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Hullumeelne seiklus: autoga läbi Euroopa ja Aafrika
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Järgmine Soome ehitusfirma andis pankrotiavalduse sisse
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Raadiohommikus: nädala ettevaade, Eesti juhtide head ja vead ning kutsehaiguste uus hoog
Äripäeva esmaspäevane raadiohommik võtab lähema vaatluse alla Eesti juhid, uurib, miks kutsehaiguste teema uut hoogu on saamas, näitab börsinädala olulisemaid verstaposte ning markeerib ka kohaliku kapitali Lätti liikumise.
Äripäeva esmaspäevane raadiohommik võtab lähema vaatluse alla Eesti juhid, uurib, miks kutsehaiguste teema uut hoogu on saamas, näitab börsinädala olulisemaid verstaposte ning markeerib ka kohaliku kapitali Lätti liikumise.