Bonnier Eesti ettevõtjatele: las lapsed tõestavad end esmalt mujal

Bonnieri perekond teeb praegu suuri muudatusi Bonnier Grupi juhtimises. Hans-Jacob Bonnieri sõnul ei ole kerge teha suuri muutusi perefirmas, kus on pea sada liiget, igaüks oma arvamusega. "Aga see kõik põhineb usaldusel. Pead olema hästi organiseeritud, suunama protsesse üldassamblees, siis perekonnanõukogus, kes esindab 85% häältest, siis on veel täidesaatev komitee," kirjeldas ta.

Kui seni oli Bonnier Grupi juhtimine kontsernipõhine, siis nüüd antakse otsustamistasand selgelt ettevõtete, äriüksuste tasandile, kellel on oma bilanss ja nõukogu. Bonnier Groupile jääb ka edaspidi valdusfirma, kuid Hans-Jacob Bonnieri sõnul on neil vaja ettevõtete tasandil rohkem action'it. Kaua aega tagasi, 1950.-1970. aastatel oli grupp tema sõnul sarnaselt juhitud.

Jah, teleäri andis kolmandiku meie käibest ja oli väga kasumlik. Müüsime selle erinevatel põhjustel. Esmalt tahtsime bilansi laenudest puhastada, et saaksime tulevikus – digitulevikus – uusi ülesostmisi teha. Me vajame tehniliseks arenguks raha. Teiseks vajas teleäri rohkem tellijaid. Meil oli ehk 500 000 tellijat, Telial on 5 miljonit tellijat. Telia vajas head sisu, seega see oli hea diil kõigile. Me vajame oma äri arendamist teistes sektorites. Pealegi, nii Rootsi majandusleht Dagens Industri kui ka Taani Borsen arendavad oma TVd.

Minu nõuanne oleks alustada loo jutustamisest ja püüda ettevõtlikkuse pisikut lastele üle anda võimalikult varases eas. Need lapsed, kes on huvitatud pereäri üle võtmisest, peaksid minu meelest alustama pereärist väljast, minema mõnda teise ettevõttesse ja proovima seal läbi lüüa, end tõestama. Kui nad on piisavalt head, võiks nad tagasi palgata.

Mõned ei taha vanemate ettevõttes jätkata, tahavad karjääri mujal teha. Eks see olegi kultuuri küsimus. Meie, Bonnier, alustasime uue, järjekorras seitsmenda generatsiooni „koolitamist“ viis aastat tagasi. Tulevased juhid kohtuvad regulaarselt ja saavad aimu firma olemusest, kultuurist ja bilansist. Mis põhiline, nad peavad üksteist tundma õppima. Nemad on ju tulevikus firma omanikud ja kui nad ei suuda koostööd teha, oleks see katastroof.