Isuäratavad toidutootjate aktsiad

02. oktoober 2014, 12:16
Maailmaturu teraviljanõudlusest ja -pakkumisest sõltub ka toidutootjate käekäik.
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20141002/BORS/141009923/AR/0/AR-141009923.jpg

Kuigi maailma toiduainete hinnad jätkuvad kukkumist, on juba mõnekümne aasta pärast tarvis toita kolmandiku võrra rohkem suid kui täna. Eeldusel, et globaalset näljahäda õnnestub vältida, võivad toidutootjate aktsiad tähendada pikaajaliselt turvalist ja stabiilset teenimisvõimalust.

ÜRO Toidu-ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO) prognoosib lähima 30 aasta planeedi rahvastiku kasvuks 2,25 miljardit, millega kerkib maakera asunike arv 2050. aastaks 9,3 miljardile. See tähendab, et üleilmne toidutootmine kasvab 2050. aastaks 70% võrra.

Üle 90 riigis tegutseva vaesuse vastu võitleva organisatsiooni Oxfam Internationali koostatud edetabel reedab, et vähemalt töödeldud toidu ja joogi osas riisuvad globaalses toiduainetööstuses koore vaid kümmekond suurkontserni ja ring tõmbub aasta-aastalt koomale.

Siia kuuluavad Warren Buffettil rikastuda aidanud Coca-Cola, aga ka ridamisi väga tuntud brände nagu Nestle ja PepsiCo. Kõigi nende kontsernide käive küündis mullu kümnetesse miljarditesse dollaritesse ja neist neli teenis läinud aastal üle 6 miljardi dollari puhaskasumit. Suurima, Sveitši toidugigandi Nestle käive ulatus mullu üle 100 miljardi dollari ja kontsern teenis 11 miljardit kasumit.

Tulevik kuulub põllumeestele.

Põllusaaduste tootjatele tähendab edasimüüjate järkjärguline monopoliseerumine kitsamat ostjate ringi. Teisalt ei ole palju põhjusi kahelda aasta-aastalt ühinemiste ja üleostmiste järel paisuvate suurkontsernide kasvupotentsiaalis.

Viidates kontserne varustavatele suurfarmeritele, ennustas koos legendaarse investeerimisguru George Sorosega 70ndatel Quantumi fondi loonud multimiljonär ja mitmete investeerimisraamatute autor Jim Rogers juba aastate eest, et tulevik kuulub põllumeestele.

„Börsimaaklerid hakkavad taksot sõitma. Targad õpivad traktoritega sõitma, et nad saaksid nutikate põllumeeste jaoks töötada. Põllumehed hakkavad sõitma Lamborghinidega,“ tõdes just Aasia turgudel suurimat kasvupotentsiaali nägev Rogers ajakirja Forbes peatoimetajale Steve Forbesile antud intervjuus.

Väikeinvestor Mikk Talpsepp nentis, et isegi kui toidutootmine pikas perioodis kindlasti kasvab, siis tuleb toidutootjatesse investeerimisel arvestada, et sektor on tugeva konkurentsiga ka pikas perioodis, sest tootjaid on palju ning sisenemisbarjäärid jäävad tõenäoliselt suhteliselt väikesteks.

Toidutöösturitesse investeerimise plussiks on tema hinnangul see, et tegu on esmatarbekaupadega, mis tähendab suuremat kaitstust majanduskriisi tingimustes – riiete ostmisest ja meelelahutusest on võimalik loobuda, aga süüa ja ravimeid tuleb ikka osta. „Kriisis kannatavad muidugi kõik sektorid, kuid esmatarbekaubad kannatavad veidi vähem,“ toonitas ta.

LHV Maailma Aktsiate fondi investeeringuid juhtiv Mikk Taras leidis, et toidukaupade tootjatesse investeerimisel on tark keskenduda ettevõtetele, kes suudavad oma brändidega just arenevatel turgudel edukalt laieneda, sest arenguriikides kasvab nii rahvaarv kui ka keskklassi toidukorv kõige kiiremini.

Samuti soovitas ta toiduainetesse investeerimisel aktiivselt trende jälgida. Näiteks põllumajandussektoris on tema sõnul lisaks vilja nõudlusele oluliselt kasvanud ka pakkumine, mistõttu prognoosivad ÜRO ja OECD vilja reaalhindadele järgmisel kümnendil langust. „Kui sellises keskkonnas satuksid põllumehed raskustesse sissetulekute kasvatamisega, mõjutaks see omakorda negatiivselt väetiste, seemnete, põllumajandusmasinate ja muude taoliste toodete nõudluse kasvu,“ selgitas ta.

Toiduainete hinnad jätkuvalt languses.

FAO hinnaindeks, mis mõõdab igakuiseid teravilja, õliseemnete, piima, liha ja suhkru hinnamuutusi, langes augustis 196,6 punktile ehk nelja aasta madalaimale tasemele. Toiduainete hinnad on langenud viis kuud järjest. Põhirolli on siin mänginud soodne ilm ja erakordselt head saagid.

Sellele vaatamata näevad paljud analüütikud pikas perspektiivis toiduainetele vältimatut hinnatõusu. Worldwatch Institute'i teadur Sophie Wenzlau viitab oma analüüsis kolmele põhjusele. Nendeks on kliima soojenemine, rahvastiku hüppeline kasv ja väetiste hindade kerkimine.

Tema hinnangul ei kaasne järgneva kahe kümnendi jooksul üksnes toorainete hinnatõus, vaid ka toormehindade järjest kõrgem volatiilsus. Eeskätt maisi, aga ka teiste teraviljade hinna kasvu taga nähakse tulevikus ka üha suurenevat nõudlust biokütuste järele.

Ka Talpsepa hinnangul on tõenäoline, et koos toidutootmise kasvuga tõuseb nõudlus väetiste, seemnete ja põllumajandusmasinate järele, ent on väga keeruline prognoosida, kuhu on kõige parem investeerida. „Arvestades globaalset kasvavat elanikkonda, võib vaid kindel olla, et investeerida tasub,“ leidis ta. „Aga raske on prognoosida, millise sektori aktsiad võidavad sellest enim.“

Investeeri hajutatult.

Neile, kes üksikvõitjale panustada ei riski, on mitmeid võimalusi panustada läbi börsil kaubeldavate fondide kogu sektori kasvule. Võimaluse paigutada raha otse põllumajandussektorisse pakub näiteks samanimelist indeksit järgiv Market Vectors Agribusiness ETF.

MOO sümboli all kauplevasse fondi kuulub üle 56 ettevõtte aktsia, mis on hajutatud USA (49%), Kanada (10,6%) ja Sveitši (7,7%) aktsiate vahel. 8,16% ehk suurima osa fondist hõivab USAs tegutsev maailma suurim seemnete tootja Monsanto. Fondi kogumaht on 1,76 miljardit dollarit.

LHV panga teatel on see ka antud vallas nende klientide üks eelistatuimaid instrumente. Populaarne on ka PowerShares DB Agriculture ETF (DBA), mis jälgib enam kui 10 põllumajandustoorme futuuri, alates maisist, sojast ja veistest kuni kohvi ja suhkruni.

Hinnakasvust lõikavad kahtlemata kasu edasimüüjad. Võimaluse suurimate globaalsete kaupmeeste võidukäigule mängida loob PowerShares Dynamic Food & Beverage (PBJ). Samanimelist indeksit järgiv fond koosneb enam kui 30 USAs tegutsevast eri suurusega toiduketist. Kolm suurimat osalust hõivavad fondist Archer-Daniels Midland, Kroger, PepsiCo, mille kõigi osalused jäävad 5% ringi.

Kui USA peamine aktsiaindeks S&P 500 on tänavu kerkinud 6,23%, siis fond on turgu veidi edestanud, kaubeldes aasta algusest 8,94% plussis. Samal ajal on Market Vectors Agribusiness ETF tänavu vajunud 1,58% sügavusele punasesse ja PowerShares DB Agriculture ETF kerkinud 5,71%.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
02. October 2014, 13:33

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing