Väikeinvestor: nii pea börsidel kriisi ei tule

13. oktoober 2014, 11:58
Turgude negatiivsed toonid jätavad eduka väikeinvestori veel külmaks.
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20141013/BORS/141019918/AR/0/AR-141019918.jpg

Väikeinvestor Mikk Talpsepp usub, et hoolimata ärevatest globaalsetest meeleoludest tasub jätkuvalt aktsiaid osta ja sügavat kriisi ei paista veel vähemalt aasta jooksul.

„Momendil arvaks, et enne järgmise aasta sügist midagi väga hullu börsidega ei juhtu ja võimalik, et turgude üles liikumine kestab veel mitu aastat, sest majanduskriisist taastumine on läinud suhteliselt vaevaliselt,“ rääkis Talpsepp Äripäevale. „Arvan, et praegu on veel aeg, kus tuleks aktsiaid pigem hoida ja osta. Väiksed reservid igaks juhuks võiks küll olla.“

Kui turg pakub momendil turbulentsi ja langeb, siis Talpsepp kasutab seda enda sõnul positsioonide täiendamiseks, ehkki praegu on ta enda kinnitusel investeerimispositsioone veidi vähendanud. „Selge on, et aktsiaturud on alati kõikuvad ja riske tuleb teadvustada, aga uueks kriisiks on veel vara,“ selgitas ta.

Talpsepa hinnangul tuleb teadvustada ja teada, mis probleemid majandust ohustavad, kuid tähtis on kujundada mingi nägemus ning seda vastavate arengutega seoses korrigeerida. Arvestades ka Venemaale kehtestatavaid sanktsioone ja muud sellega seonduvat, leiab Talpsepp, et Euroopa Liidu tasemel on nüüd vähemalt aastaks riiklikud puudujäägid n-ö lubatud. Seega Venemaaga seonduv võib isegi riske börside suhtes vähendada.

Talpsepp möönis, et Ameerika Ühendriikide stimulatsioonipaketid on praegu küll lõppemas ning nii EL kui USA elavad võlgu, mis on suureks pikaajaliseks riskiks, aga riske liiga palju kartes ei olegi võimalik investeerida. Müüa tasub tema sõnul pigem siis, kui aktsiate hinnad peaksid rohkem mullistuma, mitte aga praegu, kui käib endiselt kriisist taastumine. „Turvalisemat laadi dividendiaktsiad võib olla väga heaks valikuks,“ soovitas ta.

 

Euroopat ohustab võlakoormus

ELi puhul peab Talpsepp suureks ohuks, et alates 2007. aastast on ELi riikide võlakoormus kõvasti tõusnud. Kui 2007. aasta alguses oli ELi (27 riigi) riikide keskmine võlakoormus 61,4% SKPst, siis 2014. aasta alguseks oli see (28 riigi juures) juba kerkinud 86,8% peale ja esimese kvartali lõpuks juba 88% peale SKPst.

Põhjuseks oli Talpsepa sõnul 2008. aastal alanud majanduslangusele riiklike kulutuste kärpimisega mitte järele andmine. See tähendas kriisi käigus seda, et majanduskriis enamikus ELi riikides jäi väiksemaks kui näiteks Eestis, ent see-eest kasvatas riikliku võlga.

„Mingil hetkel on tõenäoline, et kulusid siiski tuleb kärpida, kuid ükski valitsus ei soovi seda teha, sest see viiks majanduse langusesse,“ rääkis Talpsepp. „Pehmemaks lahenduseks on tõenäoliselt rahatrükk, mis mingil määral võiks leevendada seda ja mida ka tehakse, kuid mitte piisavas mahus, et juhtida majandus uuesti tõusu,“ leidis ta.

Arvestades, et ELi tööpuudus oli augustis 10,1% ja eurotsoonis 11,5%, siis ei näe Talpsepp enda sõnul mõistliku lahendusena, et riigid võiksid asuda kulutusi kärpima. Pigem vajab majandus tema sõnul jätkuvalt tuge. „Sellest tulenevalt arvan, et ka aktsiaturgudel peaks jätkuma tõus, sest pigem käib endiselt kriisist väljumine,“ andis ta lühiülevaate.

Tõus jätkub

Eile Tallinna börsi mahitusel peetud investeerimiskonverentsil “Tark Raha” üles astunud Talpsepp märkis, et kuigi börsid on tõusnud 5 aastat, siis ei tahaks ta uskuda, et börside tõus on läbi, sest keskmised P/E suhted ei ole veel väga kõrged ning samuti on globaalselt majandused alles kriisist väljumas.

„Ohuks on stimulatsioonipakettide lõppemine, kuid pikaajaliselt on investeerimine siiski oluliselt mõistlikum tegevus kui raha hoidmine,“ rõhutas ta eile peetud sõnavõtus.

Samas hoiatas Talpsepp, et kriisid võivad olla ka sellise ulatusega nagu 1929. aastal – veel 1942. aastal olid börsiindeksid ligi 75% madalamal tipust ja ületasid 1929. aasta tippu alles 25 aastaga 1954. aastal.

Sellest hoolimata tuletas Talpsepp meelde, et investeerides 1000 eurot aastaks tootlusega -30%, on aasta lõpul alles 700 eurot. Tarbides 1000 eurot, on aasta lõpul alles 0. Samuti soovitas ta varieerida investeerimise agressiivsust.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    13. October 2014, 12:17
    Otsi:

    Ava täpsem otsing