Riigihanke seadus ärritab ettevõtjaid

01. veebruar 2001, 08:19

Majandusministeeriumis valmiv uus riigihanke seaduseelnõu põhjustab ettevõtjate pahameelt, sest seaduse koostajad pole arvestanud Tööstuse- ja Tööandjate Keskliidu (TTKL) parandusettepanekutega, kirjutab Eesti Päevaleht.

?Oleme remontinud eelnõu poolteist aastat ja tegime 73 parandusettepanekut,? märkis ASi Standard juhatuse esimees Enn Veskimägi. ?On selge, et sellisel kujul ei toimi see seadus meie ega ametnike jaoks.? Veskimägi sõnul vastab kehtiv seadus Maailma Kaubandusorganisatsiooni ja Euroopa Liidu nõuetele, kuid uus on täis vastuolusid.

Seaduseelnõust on kaotatud riigihangete vahekohus. ?Et tagada riigihangete erapooletus, peab moodustama vahekohtu,? rääkis Veskimägi. Tema väitel tunnistas vahekohtu vajalikkust ka justiitsminister Märt Rask. Ministri sõnul peab enne halduskohtusse minekut kindlasti kohtueelne menetlus olema.

Standardi juhatuse esimehe sõnul tegeleb eelnõu koostamisega majandusministeeriumi mittekoosseisuline töötaja Tuulikki Laesson. ?Lepinguga tööl olles ei vastuta ta ju millegi ees,? ütles Veskimägi. ?Veider, et seadust kirjutab inimene, kellel puudub kogemus konkursi korraldamiseks ja pakkumiseks.?

Laessoni sõnul ei tegele tema seadusega üksi. ?Minu teada pole tööandjad seaduseelnõu viimase variandiga veel tutvunud, kuidas nad siis oskavad öelda, mis on parandustest sees ja mis mitte,? lausus Laesson. Tema sõnul on vale väita, et tal puudub kogemus riigihangete konkursside osas. ?Olen töötanud majandusministeeriumi ametnikuna ja osalenud mõnel riigihanke konkursil.?

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 00:00
Otsi:

Ava täpsem otsing