Vanalinna fännid ja spekulandid

Toompeal otse riigikantselei ja Stenbocki maja külje all asub väike Kiriku põigu nimeline tupiktänav. Selle lõpus asuva maja number 4 esisele õuele ei kostu suvine turistide melu ega munakividel veerevate autokummide krabin. Hoovil sahiseb vaid suur kastanipuu ja seisavad uhked neljarattalised.

Siin majas elab seltskond, kellest enamikku sai kunagi nimetada ühtseks kollektiiviks. Maja üheksa korterit lasi Jüri Ott 1995. aasta suvel erastada telekomifirma Levicom (Q GSMi rajaja) töötajatel, kelle hulka kuulusid nii Tõnis Palts, Toomas Peek kui ka Olav Vilborn. Tööandja eluruumina sai Levicomi kaudu korteriomanikuks ka tollane riigi luurekoordinaator Erik-Niiles Kross. Esialgsete erastajate hulgas oli ka Toomas Hendrik Ilves, tollane suursaadik Ameerika Ühendriikides ja Mehhikos.

Praegusest presidendist toona korteriomanikku ei saanud. Riigipea pressinõunik Toomas Sildami sõnul soetas Ilves antud arendamisjärgus elamispinna tuttavale kuuluvalt äriühingult heauskse ostjana linnakodu rajamise eesmärgil. Korteri/hoone erastamisega seotud asjaolud ei olnud talle teada. Hiljem, kui selgus, et mainitud objekti arenduskulud oleksid ületanud Toomas Hendrik Ilvese rahalisi võimalusi, müüs ta kõnealuse pinna soetushinnaga arendajale tagasi. Saadikule planeeritud pinnad jaotati teiste erastajate vahel ära.

Viisteist aastat tagasi suvel erastatud üheksast korteritest kuus on endiselt nende erastajate või lähikondsete nimel. Korteri müüs kiirelt pärast erastamist maha vaid Levicomi töötaja Hedi Nurme. Läinud aasta lõpus tuli oma vanalinna kodust loobuda ka samas majas elanud ärimehel Toomas Truuvertil.

"Kuna see korter oli mu firma nimel ja firma läks pankrotti, siis see müüdi pankrotivarana ära. See läks kahjuks seda teed," ütleb Truuvert nüüd. Ta meenutab, et Kiriku põigu maja ehitati otsast lõpuni ja muinsuskaitse kontrolli all uuesti üles, jäeti vaid müürid alles. Kui palju tal selle alla raha tuli panna, ta ei mäleta.

Ta tunnistab, et vanalinnas talle elada meeldis. "Vanalinn on loomulikult üks Tallinna ilusamaid kohti, meie üks pärle. Kui all-linnas on rohkem müra, siis Toompea on vähe vaiksem ka. Selles majas elavad ja toimetavad minu teada ise kõik need, kes erastasid, et sellist spekulatiivset huvi selle maja puhul ei olnud."

Tõnis Paltsi, tollase Levicomi osaniku ja juhi, sõnul said korterid soetatud sisuliselt turuhinnaga, sest peale erastamisväärtpaberite maksmise sai kompenseeritud Humanitaarinstituudile nende õiguste loobumise eest, mis oli seni antud ruumides tegutsenud. Kompensatsioon instituudile moodustas tema sõnul hinnast olulisema osa (ajakirjanduses on läbi jooksnud, et Humanitaarinstituut ütles rendilepingu üles umbes poolteist miljonit krooni eest. Lisaks kulus Kiriku põigu maja renoveerimiseks 15 miljonit krooni - toim ).

"Seda, et tegemist oli tolleaegse turuhinnaga, tõestab see, et mitmed hästi kindlustatud isikud, kellele pakkusime korterite paketis osalemist pidasid hinda liiga kõrgeks," lisab Palts.

Samas märgib endine meer, et ise ta linnapeana sellist sisuliselt otsustuskorras tehingut läbi ei oleks lasknud. "Oleksin korraldanud konkursi isegi siis, kui hind oleks kujunenud madalamaks. Sellised otsused annavad liiga palju võimalusi spekulatsioonideks," ütleb ta.

Kui palju korteri restaureerimine on Paltsule maksma läinud, ta enda sõnul ei mäleta. "Kindlasti rohkem, kui samasuguse uue korteri ehitamine."

1994. aastal Pikal tänaval tööandja eluruumina korteri erastanud Hardi Tooming sõnab, et tema elab vanalinnas ja ei kavatse sealt ka mitte kunagi lahkuda. "Ämm on öelnud küll, et selle korteri eest saaks ju mitu maja, aga minu süda on vanalinnas."

Tooming oli katusekorteri erastamise ajal ASi Tallinna Restauraator töötaja. Nüüd juhib ta oma firmat Hard-Restauraator OÜ, keskendudes ise just vanalinnale.

"Kuna minu töö iseloom on juba selline, et ma tegelen vanalinnaga juba üle mitmekümne aasta, siis ma leian, et see on ka ainuke elukoht, mis on mulle sobilik," ütleb Tooming. "Mäletan, et linnaisadel oli argument, et kui on vabad pinnad, siis kes siis veel (peaks need erastama - toim) kui need, kes on vanalinna fännid. Aga tõenäoliselt ka tol ajal oli see teatud inimestel äriskeemiks mõeldud," lisab ta. Tooming meenutab, et korter oli alguses "praktiliselt olematu". "Katusekonstruktsioone ja vahelagesid mitte ei lammutatud välja, vaid visati labidaga välja. Välisseinad pidime muu hoone külge igasuguste konstruktsioonidega tõmbama ja betoonist vahelae ehitama."

Kui palju see tollaste hindadega maksma läks, on Toomingu sõnul raske öelda. "Igal juhul on see kallim kui lihtsalt ühe eramaja ehitamine. No ühe lastetoa nurga ja vannitoa ehitamine läks mõni aasta tagasi umbes 400 000 maksma, aga see on pisike osa üldisest korterist." Tooming usub, et need vanalinna fännid, kes on sinna jäänud, jäävad ka edaspidi. "Minu jaoks ei ole olemas Tallinnat, on üks väike linn - Tallinna vanalinn."

Endiselt omanikud

Kiriku põik 4-1Tõnis Palts lõi koos Toomas Peegi ja Kanadast pärit investeerimispankuri Markus Pedriksi esimese Eesti kapitalil põhineva telekommunikatsioonifirma. Palts oli Q GSMi kaubamärgi omaniku Levicomi looja, ettevõte müüdi sajandivahetusel rootslaste Tele2-le.Toomas Peek

Kiriku põik 4-2Olav Vilborn

Kiriku põik 4-3Andres Haavel

Kiriku põik 4-5Erik Niiles Kross

Kiriku põik 4-8Kiriku põik 4-7Markus PedriksVene 12-6 ja 6aTaivo Niitvägi, muusikKullassepa 7-1Jevgeni Kampus, ruumis tegutseb Sangla juveelisalong, omanik Kampus iseLai 34-3Sulev Lääne, endine õiguskantsler Allar Jõksi ja siseminister Kalle Laaneti nõunik, praegu Tallinna Ülikooli arendusjuhtPikk 29/Lai 24 ja Pikk 33OÜ Konga Invest, omanik Alexander KofkinPikk 53-4Hardi Tooming, restauraatorPühavaimu 11-3Jaanus Otsa, ehitusettevõtja, Otsa firmale OÜ Markwend kuulub 2008. aastast ka korter 4

Kuigi nii Linnar Viik kui ka Tauno Kangro on püüdnud linnalt oma rendipindu erastada, pole see neil õnnestunud.

Viigi sõnul tegi ta küll avalduse Lai 34 ruumide taastamislepinguga erastamiseks (ja tema kui korterierastaja nimi seisab ka Tallinna abilinnapea Taavi Aasa uurimiskomisjoni aruandes), kuid seda ei rahuldatud.

Sama aruande järgi erastas aadressil Uus 20/Aia 17 esimese korruse ja keldri skulptor Tauno Kangro, kuid praegune kesklinna vanema asetäitja Jüri Lump teatas Äripäevale, et nii see pole.

"Tauno Kangro on jätkuvalt antud Tallinna linnale kuuluva pinna üürnik," ütles Lump.

Kui baltisaksa arhitekt Jaques Rosenbaum 1909. aastal Tallinnasse Pikale tänavale Pühavaimu kiriku külje alla elu- ja ärihoonet ehitama hakkas, ei osanud ta ilmselt aimatagi, et ehitis jõuab ajalukku mitte ainult juugendarhitektuuri särava näitena, vaid ka erastamisskeemide kaudu.

Selles majas on korterid, mis müüdi juba kolm päeva pärast erastamist. Tegemist on ühega ligi kolmesajast Tallinna kesklinna vanemate Jüri Oti ja Elmar Sepa valitsemisaja jooksul üliodavalt erastatud korterist, mille erastamine sattus 2007. aastal ka Tallinna linnavalitsuse korteritehinguid uuriva komisjoni luubi alla.

Nimelt sõlmis 27. juunil 2000 linnaga Pika ja Pühavaimu nurgal paiknevate korterite taastamislepingu meediaärimees Hans H. Luige osalusega Urban Invest. Vaid kolm päeva hiljem müüdi korterid 7,3 miljoni krooni eest rõivakaupmees Meelis Milderi, tema äripartner Miles Warwick Burgeri ja Hans H. Luige endise abikaasa Anne Luigele kuuluvale firmale.

Äripäev toob esmakordselt välja, millise tempoga on Eesti avalikkusele tuntud isikud oma erastatud korterid maha müünud ja rahaks teinud.

tehingudErastas: 28.11.1996 Urmas Sarapuu, tollane Põllumeeste Kogu liige, praegune rahvaliitlaneErastas: 14.09.1995 Hedi Nurme, tollal ASi Levicom töötajaErastas: 12.09.1996 Vahur-Üllar Kersna, ajakirjanikErastas: 23.02.1995Erastas: 12.10.1995 Maret Tormis, näitleja

3 päeva: Pikk 18/Pühavaimu 3 korterid 1, 2, 3*

Erastas: 27.06.2000 OÜ Urban Invest (omanik Hans H. Luik)Müüs: 30.06.2000 BML Investile7 päeva: Pikk 67-5*

Erastas: 20.06.1997Müüs: 27.6.1997 ASile RemostorToomas SeppÄripäeval jäi selgeks tegemata, kes on see salapärane Toomas Sepp, kes oma korteri seitsme päevaga maha müüs. Küll aga õnnestus välja selgitada, et korteriskeemi kaudu ei saanud omale korterit ei samanimeline Tallinna linnasekretär ega Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise juht.10 päeva: Lossi plats 4-5*

Erastas: 3.05.2005Müüs: 13.05.2005 MTÜ-le Korporatsioon Rotalia VilistlaskoguMart Pauklin, muusikPauklin on varem Äripäevale öelnud, et ta ei elanud Lossi platsil, tuues ühe põhjusena välja, et teda häiris kirikukell, "mis teeb igal tunnil pimm-pomm." Kinnistusraamatu järgi müüs ta korteri Rotalia korporatsioonile kümne päevaga.21 päeva: Rüütli 11-2, Rüütli 11-1

Erastas: 7.09.1995Rüütli 11-2 Margus Haud, kinnisvaraettevõtjaRüütli 11-1 Hindrek Leppsalu, kinnisvaraettevõtjaMüüs: 28.9.1995 Olga Roometile2 kuud: Laboratooriumi 21-4*

Erastas: 28.11.1996 Janek ParkmanMüüs: 6.02.1997 HF Liisingule, 7.4.1997 Tõnis ArroleJanek Parkmanpraegune Viru Keemia Grupi juhtKuuldes, miks Äripäev helistab, vastas Parkman naerdes: "Te lähete juba ajaloolaste pärusmaale." Parkman kinnitas, et erastas Laboratooriumi tänava korteri ning müüs selle praktiliselt kohe maha. Miks ta korteri ära müüs? "1996. aastal, ütlete? Ma ise oleks pakkunud kaugematki aega," mõtiskles Parkman. "Sellest on nüüd 14 aastat, et ma tõesti ei suuda meenutada, miks ma ta müüsin." Ta lisas, et tegemist oli "praktiliselt katusealusega". Ta ei suutnud enda sõnul ka meenutada, mis hinnaga korteri müüs ning kas linnale vastu antud korter Kodu tänaval oli tollal tema kodu. "Siiski 14 (aastat on möödas - toim), ma ei suuda meenutada."5 kuud: Laboratooriumi 21-3*

Müüs: 30.04.1997 Iraida Starinovale5 kuud: Viru 17*

Erastas: 28.06.2006Müüs: 30.11.2006 OÜ-le AK ÜhisvaraOÜ Stinger GroupFirma taga oli Elmar Sepa koolivend Vahur Reimets. Reimets on varem Äripäevale öelnud, et tehingu eesmärk oli korterid pärast linna ees lepingukohustuste täitmist sundüürnikelt ära osta. "Kui Stinger Group OÜ tegi remondi oma vahenditest, on ju loogiline, et keegi pidi selle vahe kinni maksma. See oli juba Stinger Groupi ja üürnike vaheline teema, kes kui palju eluruumi renoveerimise eest meile maksab. Seda linnavalitsus enam dikteerida ei saa," ütles ta. Näiteks ühele sundüürnikule maksis ta enda sõnul 125 000 krooni kompensatsiooni.8 kuud: Kullasepa 7-2*

Erastas: 14.11.1996 Raido Rüütel, maailmarändur ja endine rallisõitjaMüüs: 31.07.1997 Maarja Rander Latshaw'le8 kuud: Kiriku põik 4-4*

Müüs: 15.05.1996 ASile Levicom tagasi15 kuud: Vene 8-12

Erastas: 22.06.1995 Heiki Ernits, joonisfilmikunstnikMüüs: 1.10.1996 Aivar Haavale2 aastat: Vana-Viru 15-17*

Müüs: 9.9.1998 Urmas UstavileKersna ütles Äripäevale, et see korter läks Kadi Pedanikule. (Pedanik oli tollal Kersna abikaasa). "Te peate tema käest küsima, mis sellest saanud on. See oli tegelikult tema äri. See läks kohe siis (tema kätte - toim). Ma olin lihtsalt selline asjaajaja, tankist," ütles ta.Pedanikult Äripäeval kommentaari ei õnnestunud saada, tema telefoninumbrid ei vastanud, samuti ei vastanud ta Äripäeva saadetud e-kirjale.2 aastat 4 kuud: Rüütli 2-1

Erastas: 19.12.1996 Ain Kaljurand, praegune Tallinna Sadama juhtMüüs: 13.04.1999 Viivi Frodenerile2 aastat 11 kuud: Rataskaevu 9-2

Erastas: 13.04.1995 Paul-Toomas Hage, ettevõtjaMüüs: 13.03.1998 ASile Ober Haus3 aastat 5 kuud: Lai 34-2*

Erastas: 5.11.1999 Madis Laas, reklaamiärimeesMüüs: 29.04.2003 Svetlana Normakule4 aastat 7 kuud: Suur-Karja 21

Erastas: 11.05.1995 Tiiu ArumäeMüüs: 30.12.1999 Veljo Viioli AdvokaadibürooleEndise justiitsministri ja Viimsi vallavanema Urmas Arumäe advokaadibüroo Concordia rentis Suur-Karja majas ruume, majja algselt linnale ehitatud korter saadi erastada tööandja eluruumina. "Oleksin pidanud olema idioot, kui oleksin jätnud poolteist miljonit linnale. Ma ei näe siin midagi ebaseaduslikku ega ebaeetilist. Seda vist ei saa mulle süüks panna, et ma seadust tunnen," ütles Arumäe Postimehele 1997. aastal.5 aastat 11 kuud: Nunne 1-3

Erastas: 8.12.1994 Elmar SeppMüüs: 2.10.2000 Lars Börje LindenileErastas ajal, kui Jüri Ott oli Tallinna kesklinna vanem. 2000. aastal küsis Sepp ajakirjanduse andmetel oma 122ruutmeetrise korteri eest 2,08 miljonit krooni. 2007. aastal on korteriskeemide uurimiskomisjon hinnanud korteri 4,3 miljonile.6 aastat 10 kuud: Lai 34-1

Erastas: 4.12.1998Rein Karemäe, tollal teleajakirjanikMüüs: 11.10.2005 Jaana Rätsepale7 aastat 5 kuud: Suur-Karja 5-3*

Olari Taal, tollal hoiupankurMüüs: 16.07.2002 OÜ-le Maryline7 aastat 8 kuud: Kuninga 3-6

Müüs: 8.7.2003 Ilme Saksile11 aastat 7 kuud: Pikk 41-4*

Erastas: 9.11.1995 Valeri Kirss, missivalimiste korraldajaMüüs: 28.06.2007 Hiiekivi OÜ-leKirss ütles Äripäevale, et "vahetas" korteri Virtsus asuva vanasõidukite muuseumi vastu. "See vanasõidukite muuseum praktiliselt sellest rahast sai ehitatud. See on mu teine hobi, 35 aastat." Kirss lisas, et ta ei tahaks "nende võimu ja raha ärakasutajatega jätkuvalt ühes rivis olla". "Mina olin sellesama ruumi 10 aastat varem ei millestki ise ehitanud. Neid asju ei saa üldse võrrelda nende meestega, kes kuidagi mahhineerisid. Ma olen üks väheseid, kes ei kasutanud mingit mõjuvõimu ja kes võib rahulikult teile silma vaadata," lisas Kirss rahulikul häälel.14 aastat 3 kuud: Kiriku põik 4-6*

Erastas: 14.09.1995 Toomas Truuvert, ettevõtjaMüüs: 31.12.2009 Fogarty OÜ-letärniga märgitud korterid on taastamislepingute kaudu erastatud, ülejäänud tööandja eluruumidena

tasub teadaKirjutades lugu Tallinna vanalinna suurimatest omanikest (vt. ÄP 26. märts 2010) märkasime, et paljud korteriskandaali korterid on praeguseks uute omanike käes. Tekkinud plaan anda täielik ülevaade sellest, kui palju kortereid praeguseks on rahaks tehtud, osutus aga võimatuks. Seda infot ei paista olevat ei Tallinna linnavalitsusel, kes 2007. aastal korterite erastamise skeeme uuris, ega linnaarhiivil, mis hoiab kinnistusregistri eelkäija hooneregistri dokumente, sest osade korterite kohta puuduvad arhiivis dokumendid.

Korteriskeemid

1992-1999 sõlmiti tollaste Tallinna kesklinnavanemate Jüri Oti, Hannes Kuhlbachi ja Elmar Sepa käe all kokku umbes 300 taastamislepingut ja tööandja eluruumi erastamise lepingut. Jüri Ott ja Elmar Sepp olid seoses korteriskandaaliga 2002. aastal kohtupingis, süüdistatuna ametiseisundi kuritarvitamises, kuid Ott pääses kuriteo aegumise tõttu ning Sepa mõistis õigeks teise astme kohus.Taastamislepingu kaudu pidi ettevõte või eraisik linnale kuuluva eluruumi muutma elamiskõlblikuks ning võis selle siis kas ise asustada või paigutada sinna oma äranägemise järgi valitud sundüürnikud. Asustaja sai õiguse korter erastada. See võimaldaski mitmetel korteri remondi rahastajatel valida korteri asustajateks sundüürnikest tankistid, kelle käest hiljem korter endale saadi.Tööandja eluruumide skeemi kaudu erastamisel valis ettevõte esmalt välja töötaja, kes majutati tööandja eluruumina arvele võetud munitsipaalkorterisse. Enamjaolt juba mõne kuu pärast arvati korter tööandja eluruumide hulgast välja ning töötaja sõlmis munitsipaaleluruumi üürilepingu. Seejärel erastati enamik eluruumidest.Aastatel 1990-1997 leidis üle 3000 korteri uue omaniku eluruumide asustusõiguse müügi kaudu. Ka neist tehingutest tunnistas korteritehingute uurimiskomisjon suure osa ebaseaduslikuks.taustKuidas lugu valmis?

Äripäev võttis luubi alla need vanalinna korterid, mille tehingute osapooleks olid avaliku elu tegelased. Erastajate nimekiri pärineb linnavalitsuses moodustatud korteriskeemide uurimiskomisjoni koostatud aruandest.

 

Autor: Kadri Bank, Katre Pilvinski