• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Toetuste kasu on väike

    Täna avalikustatud riigikontrolli raport ettevõtlustoetuste mõjust Eesti majandusele on hinnangutes karm. Konkurentsivõime kasvule suunatud toetused pole tegelikult meid konkurentsivõimelisemaks muutnud.

    "Auditi tulemused kinnitavad majandusekspertide varasemaid seisukohti, et riigi ettevõtlustoetuste süsteem on kasu toonud üksikutele, eraldiseisvatele ettevõtetele ning olulist majandusnäitajate ega ettevõtetevahelise koostöö paranemist sel perioodil märgata ei ole," sõnastas üldistavalt auditi tulemused riigikontrolli kommunikatsioonijuht Toomas Mattson.
    Riigil puudub selge ettevõtluspoliitika
    Ligi paari tuhandet ettevõtjat hõlmanud uuringu, küsitluste tegemise ja statistika analüüsimise tulemusel teeb audit mitu ehmatavat järeldust. Aastatel 2004-2009 EASi ja KredExi vahendusel riigi pakutavad finantseerimislahendused ei oma olulist mõju ettevõtete tootlikkuse kasvule ja toetused ei ole aidanud esile kerkida uutel eksportijatel.
    Riigil puudub audiitorite hinnangul terviklik, läbimõeldud ja selgete mõjueesmärkidega ettevõtluspoliitika, riigi pakutavad toetused on liiga jäigad ning killustatud ja seisnevad eelkõige Euroopa Liidu eelarvest tuleva raha laialijagamises.
    Ettevõtlusprobleemide mõistmiseks puuduvad riigikontrolli hinnangul eeldused, kuna ministeeriumil pole selleks ei ressurssi ametnike näol ega vajalikku kompetentsust.
    Parts: liiga üldised järeldused
    Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts riigikontrolli hinnangutega nõus ei ole. "Ma ei tea, kas nad selle soovituse võtsid sealt välja, et suurendada majandusministeeriumi ametnike arvu? No kuulge, tere hommikust! Sõbrad, me peaks valitsuskulusid vähendama, vähe kärpisime!" tõi ta näite uuringu põhjal koorunud ettepanekust.
    Ministri hinnangul pole küsitav mitte riigikontrolli tehtud töö ja meetodid, vaid selle põhjal välja öeldud järeldused. "Töö põllul tehakse päris hästi ära, uuritakse ja küsitakse inimestelt. Päris metoodiliselt ja korrektselt, kui ma vaatan seda auditit. Aga nende faktide põhjal tehtavad järeldused on juba hoopis kosmos. Ma ei oska sellest üldisest kriitikast midagi arvata," viitas Parts raporti väitele, nagu puuduks riigil terviklik majanduspoliitika.
    Tema sõnul on veider soov, et valitsus peaks ettevõtlust arendama mingi suure plaani kohaselt. "Meil on vaba ettevõtlus, mis paljuski ise korraldub. Selline üleminek, et me looksime valitsuse suure plaani, oleks hullus," tunnistas ta ning lisas, et riigi ettevõtluspoliitika soovib tõsta ettevõtlusaktiivsust ja uuendusmeelsust.
    "Tegelikult uuris riigikontroll ju seda, kas ettevõtlusprogrammid, väga kitsas element, on täpselt disainitud, on oma ajas õiged. Aga järeldus on, et riigil ei ole poliitikat, et kõik inimesed saaks õnnelikuks. Sellega ei ole kahjuks midagi teha," märkis Parts. Ministri seisukoht on siiski see, et kui konkreetne ettevõte on ellu viinud näiteks tehnoloogia uuendamise projekti, siis eeldatavalt on sellest tulenenud ka tootlikkuse ja ekspordi kasv sellel ettevõttel. Kui üldnumbrid seda ei peegelda, tuleb arvestada sellega, mis toimub sama valdkonna teistes ettevõtetes.
    "Kogu selle asja (auditi -toim) kasutegur on see, kui me suudaksime algatada mõistlikke debatte selle üle, mida me peaksime ettevõtluses rohkem tegema," lisas Parts.
    Toetuse saamisel ei pruugi olla positiivset mõju
    Kaubandus-tööstukoja peadirektori Siim Raie sõnul aitab riigikontrolli analüüs mõista, et majanduse ja konkurentsivõime arendamine on palju laiem ja mitmekesisem küsimus kui riigiabi andmine. "Tihtipeale võibki hoopis positiivsemat mõju omada raha ümberjagamata jätmine," märkis ta.
    Raie hinnangul aitab audit ehk ettevõtetel mõista, et toetuse taotlemisel ja nende saamisel ei pruugi olla alati positiivset mõju. "Sama aja ja energia kulutamine ettevõttesiseste protsesside parandamisele võib parema tulemuse anda," täpsustas ta.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Börsiteemad on hägused? Siit saab abi! Tallinna börsi juhi aktsiatesse investeerimise ABC
Riskivaba investeerimist pole olemas, samas riski võtmata ei ole paremat homset, kirjutab Tallinna börsi juht Kaarel Ots aktsiatesse investeerimise põhitõdesid meenutades.
Riskivaba investeerimist pole olemas, samas riski võtmata ei ole paremat homset, kirjutab Tallinna börsi juht Kaarel Ots aktsiatesse investeerimise põhitõdesid meenutades.
Elder: signaal indikeerib märkimisväärse ralli algust
Kaupleja Alexander Elder juhib tähelepanu nn piigi (Spike) signaalile, mis indikeerib, et alata võib märkimisväärne ralli.
Kaupleja Alexander Elder juhib tähelepanu nn piigi (Spike) signaalile, mis indikeerib, et alata võib märkimisväärne ralli.
Parimad juhid: avaliku sektori juhtide palgad peavad tõusma
Konkursi parim juht finalistid LHV Grupi juht Madis Toomsalu ja Enefit Green juht Aavo Kärmas leidsid saates „Kuum tool“, et avaliku sektori tasud peaksid olema kõrgemad kui täna. Tänavusel konkursil esikolmikusse jõudnud kahe börsifirma juhi palganumber on näiteks kolm korda kõrgem kui konkursil kolmandal finalistil, Häirekeskuse juhil Kätlin Alvelal. Juhid on juhid ja vahet ei olegi, kas nad on eraettevõttes või avalikus sektoris, leidis Aavo Kärmas.
Konkursi parim juht finalistid LHV Grupi juht Madis Toomsalu ja Enefit Green juht Aavo Kärmas leidsid saates „Kuum tool“, et avaliku sektori tasud peaksid olema kõrgemad kui täna. Tänavusel konkursil esikolmikusse jõudnud kahe börsifirma juhi palganumber on näiteks kolm korda kõrgem kui konkursil kolmandal finalistil, Häirekeskuse juhil Kätlin Alvelal. Juhid on juhid ja vahet ei olegi, kas nad on eraettevõttes või avalikus sektoris, leidis Aavo Kärmas.
Soome suurim maasikakasvataja palkab ukrainlaste asemele tailased
Soome suurim maasikakasvataja Koivistoinen Mansikkapaikka, mis on varasematel aastatel tuginenud Ukraina tööjõule, kasutab sel suvel Tai marjakorjajaid.
Soome suurim maasikakasvataja Koivistoinen Mansikkapaikka, mis on varasematel aastatel tuginenud Ukraina tööjõule, kasutab sel suvel Tai marjakorjajaid.
Ehituses mõjutavad otsuseid riik, alampakkujad ja teadmatus
Mõjukuse näitaja on see, kui keegi suudab sektorit mingis suunas liigutada. Ehituses ei ole ühtegi sellist inimest, kes suudaks seda üksinda teha, leidis Otsustajate TOPis ehitussektori pingerivis teisel kohal olev Raivo Rand.
Mõjukuse näitaja on see, kui keegi suudab sektorit mingis suunas liigutada. Ehituses ei ole ühtegi sellist inimest, kes suudaks seda üksinda teha, leidis Otsustajate TOPis ehitussektori pingerivis teisel kohal olev Raivo Rand.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.