• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Raha taltus

    Põhjamaalaste huvi Balti ettevõtete ülevõtmise vastu on jahenenud.

    "Ajalooliselt on Põhjamaade ettevõtted Baltimaades, sealhulgas Eestis, kõige rohkem ettevõtteid kokku ostnud, kuid nüüd hakkab nende osakaal järjest vähenema," selgitas advokaadibüroo Sorainen advokaat Toomas Prangli uuringu tulemusi.
    Prangli hinnangul on vale öelda, et Põhjamaade investorid oleksid Eesti vastu huvi kaotanud. Tema sõnul rajavad skandinaavlased siia oma ärisid edasi, ainult hoogne ettevõtete ülevõtmine lahtus kriisiaastatel ja on kasin siiani. Prangli arvates võib jahenemise põhjus peituda selles, et suur osa investoritest on Baltimaades juba kanna kinnitanud, mistõttu suurema hoo vaibumine on ootuspärane.Uuringu tulemustele oponeeris aga Swedbank, kelle hinnangul kriisiaastatel välisinvestorite huvi Balti riikide ettevõtete ülevõtmise vastu vähenes, kuid eelmisel aastal investorite huvi taastus. "Loomulikult mõjutas ülemaailmne kriis investeeringuid Eestisse ja kriisiaastatel ülevõtmised kindlasti ka vähenesid. Siis valitses üle maailma turgudel ebakindlus tuleviku suhtes ja pigem oodati olukorra stabiliseerumist,“ edastas Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivask panga kommentaari. "Kuid möödunud aastal investorite huvi tasapisi taastus ja sel aastal on see olnud üha tugevam," kinnitati pangast.
    Seevastu sõnas Redgate Capitali juhatuse liige Aare Tammemäe, et ülevõtmisturgu iseloomustab siiski pigem stabiilsus. "Ettevõtete hinnad pole oluliselt võnkunud ega pole suurenenud ootuseid väärtustele. Stabiilsus on tekkinud ja see on hea,“ sõnas Tammemäe.
    Tammemäe hinnangul on investorid sama agarad ettevõtteid üles ostma, et laiendada enda tootmist ja turuosa. „Strateegiliste investorite huvi on minu arvates jätkuvalt suur Soome ja Rootsi poolelt,“ ütles Tammemäe. Küll on Tammemäe täheldanud, et pigem raugeb finantsinvestorite huvi Eestisse investeerida.Teisalt näitab eelmisel nädalal avalikustatud uuring, et Vene investorite ülevõtmissoovid on endisel tasemel. „Vene ettevõtted pole näidanud olulist aktiivsuse kasvu, aga nende aktiivsus pole nii palju vähenenud kui Põhjamaa ettevõtete oma,“ ütles Prangli. Teisalt lisas ta, et Venemaa investorite huvi Balti riikide ettevõtete vastu pole kunagi olnud ka nii kõrge kui skandinaavlaste oma.Prangli sõnul on suurenenud ka Poola investorite huvi Balti turule investeerimise vastu. Poola ettevõtjad on võtnud Leedu ettevõtted üle ja sealtkaudu laiendanud oma tegevust ka Lätis ja Eestis, rääkis Prangli.
    Sama kinnitas ka Tammemäe. Tema sõnul kiikavad lisaks poolakatele Eesti poole ka investorid teistest Ida- ja Kesk-Euroopa riikidest. „Eesti on väljapoole paistnud tubli, arenemisvõimelise ja eduka riigina. Kindlasti see soodustab seda, et siiapoole huviga vaadatakse,“ lisas Tammemäe.Tema sõnul on Poola pealinnast Varssavist kujunenud uus Kesk-Euroopa finantskeskus. „Seal on päris palju fondijuhte, kelle huvi on jõudmas ka Eestisse,“ sõnas Tammemäe.
    Üheks välisinvestorite huvi põhjuseks on Balti riikide suhteliselt madal võlakoormus võrreldes teiste Euroopa riikidega. See fakt suurendab investorite usaldust Baltimaade vastu. Swedbanki hinnangul on just madal võlakoormus tekitanud näiteks Norra ja Taani ettevõtjates huvi Leetu investeerimise vastu.Eelmisel nädalal avalikustati veel teinegi Balti ärikliimat peegeldav uuring, mis tehti kolme Balti riigi ettevõtjate seas. Selle viis läbi advokaadibüoo Sorainen koostöös Eesti, Läti ja Leedu ärilehtede Äripäeva, Dienas Biznessi ja Verslo Ziniosega. Uuringust selgus, et pooled uuringus osalenud Balti riikide ettevõtjatest soovivad lähema aasta jooksul oma tegevust laiendada, ostes ära mõne teise ettevõtte. Kolmandik ettevõtjatest kavatses aga oma ettevõtte maha müüa.
    Selle uuringu tulemusi kommenteerides ütles Soraineni advokaat Toomas Prangli, et üllatavalt paljud ettevõtted mõtlevad ühinemiste või ülevõtmiste peale. Prangli hinnangul näitasid Soraineni tehtud uuringutulemused seda, et Balti riikide ettevõtjad on muutunud julgemaks. "Hakatakse mõtlema ka rohkem suuremates plaanides, kui ainult kulude kokkuhoiule ja oma ettevõtte kasumlikkuse säilitamisele. Pigem need laienemisplaanid, mis varem olid kalevi all, on nüüd vähemalt ajutiselt välja võetud," sõnas ta.Enim ülevõtmisi on viimastel aastatel olnud infotehnoloogia ja toiduainetetööstuse sektoris. Uuringus selgus samuti, et Eesti ettevõtja soovisid pigem Lätist ja Leedust ettevõtet osta. Laienemisvõimalusi otsivad Läti ja Leedu ettevõtjad aga vaatavad pigem oma turule.
    Näiteid Eesti ettevõtete ülevõtmiste kohta 2010–2011Kristiine keskus – Põhjamaade kinnisvaraarendaja Citycon ostis Pro Kapitalilt Kristiine kaubanduskeskuse 105 miljoni euro ehk 1,6 miljardi krooni eestKalev –  Kruuda suurosalusega Luterma müüs Kalev Chocolate Factory ja küpsisetootmise mullu maid Norra taustaga toidukontsernile Orkla ligi 33 miljoni euro ehk veidi üle poole miljardi Eesti krooni eestSilmet – USA börsifirma Molycorp ostis möödunud tänavu aprillis 89 miljoni dollari (63 miljoni euro) eest 90protsendilise osaluse haruldaste muldmetallide tootjast Silmet. Viimased 10% Molycorp Silmeti aktsiatest müüs Tiit Vähi kontrolli all olev Silmet Grupp USA börsifirmale eelmisel nädalal.
    Autor: Katariina Krjutškova, Silvia Kruusmaa
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Börsiteemad on hägused? Siit saab abi! Tallinna börsi juhi aktsiatesse investeerimise ABC
Riskivaba investeerimist pole olemas, samas riski võtmata ei ole paremat homset, kirjutab Tallinna börsi juht Kaarel Ots aktsiatesse investeerimise põhitõdesid meenutades.
Riskivaba investeerimist pole olemas, samas riski võtmata ei ole paremat homset, kirjutab Tallinna börsi juht Kaarel Ots aktsiatesse investeerimise põhitõdesid meenutades.
Elder: signaal indikeerib märkimisväärse ralli algust
Kaupleja Alexander Elder juhib tähelepanu nn piigi (Spike) signaalile, mis indikeerib, et alata võib märkimisväärne ralli.
Kaupleja Alexander Elder juhib tähelepanu nn piigi (Spike) signaalile, mis indikeerib, et alata võib märkimisväärne ralli.
Parimad juhid: avaliku sektori juhtide palgad peavad tõusma
Konkursi parim juht finalistid LHV Grupi juht Madis Toomsalu ja Enefit Green juht Aavo Kärmas leidsid saates „Kuum tool“, et avaliku sektori tasud peaksid olema kõrgemad kui täna. Tänavusel konkursil esikolmikusse jõudnud kahe börsifirma juhi palganumber on näiteks kolm korda kõrgem kui konkursil kolmandal finalistil, Häirekeskuse juhil Kätlin Alvelal. Juhid on juhid ja vahet ei olegi, kas nad on eraettevõttes või avalikus sektoris, leidis Aavo Kärmas.
Konkursi parim juht finalistid LHV Grupi juht Madis Toomsalu ja Enefit Green juht Aavo Kärmas leidsid saates „Kuum tool“, et avaliku sektori tasud peaksid olema kõrgemad kui täna. Tänavusel konkursil esikolmikusse jõudnud kahe börsifirma juhi palganumber on näiteks kolm korda kõrgem kui konkursil kolmandal finalistil, Häirekeskuse juhil Kätlin Alvelal. Juhid on juhid ja vahet ei olegi, kas nad on eraettevõttes või avalikus sektoris, leidis Aavo Kärmas.
Soome suurim maasikakasvataja palkab ukrainlaste asemele tailased
Soome suurim maasikakasvataja Koivistoinen Mansikkapaikka, mis on varasematel aastatel tuginenud Ukraina tööjõule, kasutab sel suvel Tai marjakorjajaid.
Soome suurim maasikakasvataja Koivistoinen Mansikkapaikka, mis on varasematel aastatel tuginenud Ukraina tööjõule, kasutab sel suvel Tai marjakorjajaid.
Ehituses mõjutavad otsuseid riik, alampakkujad ja teadmatus
Mõjukuse näitaja on see, kui keegi suudab sektorit mingis suunas liigutada. Ehituses ei ole ühtegi sellist inimest, kes suudaks seda üksinda teha, leidis Otsustajate TOPis ehitussektori pingerivis teisel kohal olev Raivo Rand.
Mõjukuse näitaja on see, kui keegi suudab sektorit mingis suunas liigutada. Ehituses ei ole ühtegi sellist inimest, kes suudaks seda üksinda teha, leidis Otsustajate TOPis ehitussektori pingerivis teisel kohal olev Raivo Rand.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.