• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ligi: abistamise kohustus ei saa olla üllatus

    Mul pole aimugi, mida võisid vastajad antud küsimuse peale tegelikult mõelda. Näiteks mida mõtles keegi võlakriisi all, millist riiki keskeltläbi silme ette manati ja ammugi mitte seda, mis asi võiks olla rahaline toetamine, kommenteeris rahandusminister Jürgen Ligi Äripäeva tellitud küsitlust. 

    „Need ja hulk teisi küsimuste keerukusest eranditult alati tulenevaid lahtisi otsi on põhjus, miks põhiseadus keelab rahvahääletuse välislepingute, eelarve ja riigi rahaliste kohustuste teemal,“ rääkis Ligi. „Siiski küsiti rahva käest arvamust ELi astumise kohta. Et see oli ülekaalukalt jaatav, tulenes üldisest väärikusest, aga ka kultuurilisest, poliitilisest, julgeolekulisest ja majanduslikust kasust, mida selles kuuluvuses nähakse. Seadusandja ja täitevvõim said sellega mandaadi teha otsuseid, mille vajalikkus ei jõua kunagi kõigi teadvusse, on aga siiski paratamatud.“
    Äripäeva tellimusel valminud Emori uuringus küsiti Eesti elanikelt, kas Eesti riik peaks rahaliselt toetama võlakriisis olevaid Euroopa Liidu riike? Kindlalt võlakriisis riikide rahalist toetamist peab vajalikuks kaheksa protsenti, abi kindlasti mitte pooldavaid on kolm korda enam. Kui lisada neile veel „pigem jah“ ja „pigem ei“ vastuste osakaalud, jäävad kaalukausid 58 vs 42 abipooldajate kahjuks.
    „Ei saa olla üllatus, et ELi liikmelisusega ei kaasne ainult Saksa maksumaksjalt saadud abiraha, vaid vahel ka mõni kohustus,“ lausus Ligi. „Pole vaja rahvalt uuesti küsida, kas pooldate kuulumist ELi, küll aga selgitada, et Eesti ei lähe ühtki võlgnikku üleval pidama.“
    Ligi kinnitusel läheme me oma liitlastele pakkuma aega, et nad oma majanduse ja rahanduse korda teeksid. „Me võimaldame neil laenata, aga nõuame reforme, kokkuhoidu ja tagasimaksmist koos intressidega,“ sõnas ta. „Kunagi ei saa välistada, et vajame ka ise erakorralist tuge ning esmajoones on meie "omakasu" peidetud ka Euroopa majanduslikku ja poliitilisse stabiilsusse.“
     
     
     
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Börsiteemad on hägused? Siit saab abi! Tallinna börsi juhi aktsiatesse investeerimise ABC
Riskivaba investeerimist pole olemas, samas riski võtmata ei ole paremat homset, kirjutab Tallinna börsi juht Kaarel Ots aktsiatesse investeerimise põhitõdesid meenutades.
Riskivaba investeerimist pole olemas, samas riski võtmata ei ole paremat homset, kirjutab Tallinna börsi juht Kaarel Ots aktsiatesse investeerimise põhitõdesid meenutades.
Elder: signaal indikeerib märkimisväärse ralli algust
Kaupleja Alexander Elder juhib tähelepanu nn piigi (Spike) signaalile, mis indikeerib, et alata võib märkimisväärne ralli.
Kaupleja Alexander Elder juhib tähelepanu nn piigi (Spike) signaalile, mis indikeerib, et alata võib märkimisväärne ralli.
Parimad juhid: avaliku sektori juhtide palgad peavad tõusma
Konkursi parim juht finalistid LHV Grupi juht Madis Toomsalu ja Enefit Green juht Aavo Kärmas leidsid saates „Kuum tool“, et avaliku sektori tasud peaksid olema kõrgemad kui täna. Tänavusel konkursil esikolmikusse jõudnud kahe börsifirma juhi palganumber on näiteks kolm korda kõrgem kui konkursil kolmandal finalistil, Häirekeskuse juhil Kätlin Alvelal. Juhid on juhid ja vahet ei olegi, kas nad on eraettevõttes või avalikus sektoris, leidis Aavo Kärmas.
Konkursi parim juht finalistid LHV Grupi juht Madis Toomsalu ja Enefit Green juht Aavo Kärmas leidsid saates „Kuum tool“, et avaliku sektori tasud peaksid olema kõrgemad kui täna. Tänavusel konkursil esikolmikusse jõudnud kahe börsifirma juhi palganumber on näiteks kolm korda kõrgem kui konkursil kolmandal finalistil, Häirekeskuse juhil Kätlin Alvelal. Juhid on juhid ja vahet ei olegi, kas nad on eraettevõttes või avalikus sektoris, leidis Aavo Kärmas.
Soome suurim maasikakasvataja palkab ukrainlaste asemele tailased
Soome suurim maasikakasvataja Koivistoinen Mansikkapaikka, mis on varasematel aastatel tuginenud Ukraina tööjõule, kasutab sel suvel Tai marjakorjajaid.
Soome suurim maasikakasvataja Koivistoinen Mansikkapaikka, mis on varasematel aastatel tuginenud Ukraina tööjõule, kasutab sel suvel Tai marjakorjajaid.
Ehituses mõjutavad otsuseid riik, alampakkujad ja teadmatus
Mõjukuse näitaja on see, kui keegi suudab sektorit mingis suunas liigutada. Ehituses ei ole ühtegi sellist inimest, kes suudaks seda üksinda teha, leidis Otsustajate TOPis ehitussektori pingerivis teisel kohal olev Raivo Rand.
Mõjukuse näitaja on see, kui keegi suudab sektorit mingis suunas liigutada. Ehituses ei ole ühtegi sellist inimest, kes suudaks seda üksinda teha, leidis Otsustajate TOPis ehitussektori pingerivis teisel kohal olev Raivo Rand.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.