Jaan Pillesaar: maksusüsteemi tuleb muuta

Kaisa Tahlfeld 29. märts 2011, 00:00

Jaan Pillesaar, kes enda sõnul suur minevikus kaevaja ei ole, meenutab ettevõtte algusaegu, pilk kaugusse suunatud, suu muhedas muiges.

Mis oli 20 aastat tagasi alustades kõige raskem võrreldes praeguse ajaga? Kui sul mitte midagi ei ole - teadmisi ärist, ettevõtte juhtimisest,- siis tuleb paralleelselt tööd teha ja äri juhtima õppida. 70-80tunnised töönädalad on garanteeritud. Alguses tuli isegi lepingud ise kirjutada, sest advokaadibüroo palkamiseks ei olnud raha.

Miks just IT-sektor? Nii palju mul tol ajal mõistust peas oli, et ma sain aru, et tuleb tegeleda asjadega, millest ise aru saad. Ma õppisin TTÜs tööstuselektroonikat. Arvutid huvitasid. Töötasin TTÜ arvutuskeskuses. See oli mingis mõttes loomulik valik, et müüsin oma erialaseid oskusi ja teadmisi. Äri saab edukalt siiski teha ainult valdkonnas, mida hästi tunned. Neid IT-sektoris alustajaid oli tollal mitusada. Ma arvan, et praeguseks on neist alustajatest järele jäänud alla kümne.

Mis on parim sel ajal tehtud otsus? Keeruline öelda. Ma arvan, et parim otsus oli kõiki riske eirata ja ülikooli ajal ettevõtjaks hakata. Samas kellelegi teisele ei julge ma sedasama mingil juhul soovitada, sest tean liiga hästi, mis on ettevõtja elu varjuküljed.

Kui kaua ettevõtte käivitamine aega võttis? Partneriga koos tegime seda, aga ajani, mil esimene miljon kontol oli, läks aega paar aastat. Seda investeeriti siis edasi, nii Helmesesse kui ka väljapoole.

Kui vaadata Eesti IT-sektorit, siis kui kiire on areng olnud 20 aastaga? Kui maailmaga võrrelda, siis on IT-sektor kindlasti kiiresti arenenud. Meie alustasime tol ajal nullist, muu maailm oli juba kuhugi jõudnud. See vahe tehti tagasi kuskil aastaks 2000 ja pärast seda on IT-sektor pigem muule maailmale jalgu jäänud. Kui vaadata, kui on palju meil IT-spetsialiste tuhande elaniku kohta, siis on neid kaks korda vähem kui Soomes ja Rootsis. Sektor on loorberitele püsima jäänud ja ma ei süüdistaks siinkohal sektorit. Sest kui vaadata kasvutingimusi, siis Indias ja Hiinas on IT-buumid olnud mitte seepärast, et nad on targemad kui meie, vaid nad on riigivalitsemise tasemel teisi otsuseid teinud. Tehnoloogiaettevõtetele on loodud soodne maksukliima ja on ka riiklikul tasemel investeeritud spetsialistide koolitusse ülikoolides ja ka tavakoolides. Vaadates Aasia riike, siis seal pole vaja ka pensionäre üleval pidada. Tööjõu maksukoormus on seal madalam. Tööjõumaksud on tarkvaratööstuses väga suur kulukomponent, praktiliselt poole või kolmandiku moodustavad tööjõumaksud.

Ometi reklaamib Eesti ennast ju kui e-riiki. See on täiesti alusetu reklaam. Me kasutame edevaid e-lahendusi, e-valimised ja digiretsept, mis tehti valmis nii väikeste eelarvetega, et see on lausa ime. Teistes riikides on sarnastesse projektidesse mitu korda suuremaid summasid investeeritud.

Kas riigi investeeringud võiksid edaspidi suuremad olla? Riik kindlasti valesti ei käitu, kui ta kujundab oma maksukliima innovaatilist äri toetavaks ja suunab rohkem raha selleks, et koolitada IT-spetsialiste. Sest, olgem ausad, firmad ei jaksa IT-spetsialiste koolitada, see investeering on nii pikaajaline. Ja ka kõrgemal tasandil on praegu õppekohti vähem kui vaja oleks.

Kas järgnevatel aastatel IT-sektor Eestis nii kiiresti edasi ei arene? Eks me liigume ikka samas tempos kui Euroopa ja Euroopa pole mingi arengu eeskuju. Praegu on tiigririigid kindlalt Aasia riigid ja ka naaber Venemaa on suurem e-riik kui Eesti. Seal on olemas tõsine tarkvara ekspordi tööstus, mida meil saab ühe käe näppudel kokku lugeda.

Kuidas arenguhüpet suuremaks paisutada? Targa Eesti nimeline ühendus ja teised tarka tööstust esindavad organisatsioonid on juba tükk aega rääkinud, et maksukeskkonda tuleb muuta. See soosib meil jätkuvalt tööstust ja kaubandust, seal on hea raha hoida, tulumaks on null. Aga tööjõumaksud on meil Euroopa ühed kõrgeimad ja need on need maksud, mis löövad tarka tööstust, sest targas tööstuses töötatakse kõrgepalgaliste töötajatega. Meie majas töötab 140 inimest, kõik on mitu korda kõrgema palgaga kui Eesti keskmine. Peaaegu pool rahast, mille me klientide käest küsime, peame riigile loovutama. Olen teinud ka arvutusi ja on näha, et maksukoormuse vahe tootmisühiku kohta on tööstusettevõte versus teenusettevõte mitmekordne.

Kas siis poleks ettevõttele kasulikum äri mujale viia? Me siin Helmeses oleme seda ka teinud. Eestis me ei kasva, kasvame väljaspool, kus maksukeskkond on parem ja spetsialistide pealekasv on soodsam kui siin.

Helmese ambitsioonid? Me siin Eestis ehitame tehnoloogilisi ajusid suurtele rahvusvahelistele ettevõtetele. Selle üle võib uhke olla. Kasvamine ja kasumi teenimine pole meil eesmärk omaette. Eesmärk on jälg jätta maailma IT-kaardile.

Vastvalminud Ühispanga uude peahoonesse tarniti arvuteid. Nagu ikka, laekus tellimus viimasel minutil. Ühtlasi selgus, et vastavalt disaineri rangetele ettekirjutustele võivad arvutid ainult musta värvi olla. Tol ajal olid kõik arvutid ühtemoodi beežid, iga muu värv oli niisama haruldane kui valge vares. Mõnda aega üritati Helmeses neid musta värvi arvuteid mööda maailma otsida, aga tulemusteta. Lõpuks ei jäänud muud üle, kui et vahetult enne pangahoone avamist värviti tavalised beežid arvutid sõbraliku reklaamibüroo abiga mustaks. Hommikul värv veel kleepis, aga esimesed kliendid said igatahes pangasaalis kaamerate ees ära teenindatud. Tõde ei selgunud kõigile ka pikemal kasutamisel, panga esindajad olid ülirahul.

Veel ühte lugu mäletan arvuti mälukiipidega. See oli 90ndate alguses. Keegi meie inimestest sai interneti uudisgruppidest juhtumisi teada, et Aasias põles maha üks mälukiipe tootvaid tehaseid.

Tol ajal ei olnud internet veel levinud, enamik inimesi luges uudiseid lehest ja kuulas raadiost. Helistasime siis kohe kõik Eesti lähedal paiknevad hulgilaod ja kohalikud arvutipoed läbi ning ostsime kokku kõik mälud, mis kuskil müügil olid. Kõik imestasid, mida me teeme. Järgmisel nädalal olid mälude hinnad maailmaturul kaks korda kõrgemad, siis ei imestanud enam keegi.

Mäluäri kulges edukalt. Kuivõrd tellimused tahtsid täitmist kõigil, siis müüsime mälukiibid järgmiste nädalate jooksul mitmekordse hinnaga endistele omanikele tagasi.

Tuleb dünaamiliselt ajaga kaasas käia ja teha raskeid otsuseid, näiteks palku langetada. Kogu aeg tuleb ringi käia lahtiste silmadega.

Et pikalt püsida, peab olema mingisugune tegevuskava ja pikaajaline äriplaan, mitte kiire kasumivõtmine. Vaja on investeerida nii ettevõttesse kui ka inimestesse.

Fookus ongi äri võtmesõna. Helmes oli üks esimesi, kes Eesti IT-firmadest sellele teele asus, keskendudes tarkvaraarendusele ja müües-lõpetades kõrvalvaldkonnad. Helmese kasv sai tõuke just selge fookuse kaudu.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    24. November 2011, 18:50
    Otsi:

    Ava täpsem otsing