Eesti eksportöörid ei jaga majanduskasvu optimismi

Saematerjali tootja Toftan ei ole ettevõtte juhi Martin Arula sõnul tunnetanud majandusaktiivsuse kasvu, kui vaadata OECD värsket uuringut, mis näitab, et euroala ja ka teiste tööstusriikide majandusaktiivsus on alates möödunud aasta algusest pöördunud tõusule.

OECD igakuiselt avaldatav konjunktuuriindeks (CLI - toim), mis arvestab kõige varasemaid signaale majandustsüklite murdepunktide kohta, on hakanud suunda üles näitama nii eurotsooni, kui arenenud tööstusriikide majanduste kohta. See annab alust ootusteks, et hiljemalt kuue kuu pärast pöördub majandus kasvule."Meie tellimuste portfell kuidagi moodi ei kajasta seda," rääkis 24 riiki Euroopas, Aafrikas ja Aasias saematerjali turustava firma juht võimalikust kasvust. "Kui esimeses kvartalis õnnestus siit sealt hindasid juurde pigistada, siis teises kvartalis on piir peal, ei anta meile seda hinnatõusu kuskilt poolt. Hüpet nõudluses kindlasti näha ei ole olnud," nentis Arula.

Arulat teevad väga ettevaatlikuks jutud, et Euroopas on justkui kuidagi paremaks läinud. "Pigem oleksin pessimistlik. Mõned analüütikud on ka väljendanud, et tegelikult ei ole Euroopas asjad hästi. Meie igapäevast elu-olu vaadates julgen kinnitada, et kindlasti ei ole hästi," märkis ta.

Sellel aastal Arula olulist käibetõusu võimalusi ei näe. "Tootmisvõimsus küll natuke kasvab, selle arvelt võib tõus tulla, aga hindadesse küll mingit tõusu planeeritud ei ole," rääkis puiduettevõtte juht. "Ei ole julgenud küll kuidagipidi seda sisse kirjutada."

Detsembri keskpaigas tegi Arula enda sõnul aasta eelarve valmis ja kolm nädalat hiljem selgus, et tegelikult juba jaanuaris planeeritud hinnatasemed olid täiesti valed. "See näitab, et majandus on oluliselt keerukam ning seda aasta lõikes ette näha, on väga keeruline," märkis ta.

Arula uskus, et ettevõtted peavad jätkuvalt olema valmis väga suurteks muutusteks, juhul kui need tulevad. Kui rääkida stabiilsest lepingupartnerist, ütles puiduärimees, et Toftanil on olnud suhteliselt stabiilne viimased kaks aastat Jaapani äri, mis on ka nende kõige suurem ekspordi sihtriik.

"Öelda, et see jääb stabiilseks, kuidagi ei saa. Kolme kuu pärast, kui üks lepinguperiood läbi saab, ei ole mitte mingit alust öelda, kas meil hinnad tõusevad või langevad," oli mees ettevaatlik. "Mina ei jagaks optimismi, sest pessimism on natuke elutervem selles olukorras, kus me praegu oleme." 

"Me jälgime pigem enda äris toimuvat. Vaatame eelkõige nendel turgudel, kus me ise toimetame, ja siis ka üleüldiselt," vastas  Valio ekspordidirektor Elar Ollik küsimusele, kuivõrd suures osas juustu- ja piimatooteid eksportiv Valio jälgib erinevate analüütikute väljaütlemisi või uuringuid maailmamajanduse käekäigu kohta. "Mis toimub nafta hinna ja valuutakurssidega, need mõjutavad päris palju meie äri."

Ollik siiski nentis, et ka piimaäri sõltub üldisest majandusolukorrast, kuid mitte nii otseselt, sest toidu tarbimine on suhteliselt paratamatus. "Pigem mõjutab meid otsesemalt see, mis toimub maailma piimaturul üleüldiselt. Praegusel hetkel paistab, et on piima ületootmine, ja sellest tulenevalt on viimastel kuudel näha olnud päris tugevaid hinnakorrektuure," rääkis ta, mainides just tooraine piimatoodete nagu piimapulbri ja või hinna alanemist veerandi võrra.

Euroalas peamiselt Itaaliasse, Soome ja Kreekasse eksportiv Valio Olliku sõnul selleks aastaks suurt kasvu prognoosida julge, vaid pigem püütakse olemasolevaid mahte säilitada. "Kuigi koostöö partneritega on pikaajaline, siis tingimused muutuvad vastavalt turu olukorrale, sest olukorrad muutuvad väga kiiresti. Kui aasta lõpus oli tõsine puudus võist ja ka hind oli väga kõrgel, siis kolme ja poole kuuga on turul kardinaalne muutus toimunud, et võid ei ole enam kellelgi vaja ja hind on kukkunud märgatavalt," rääkis Ollik.