• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Õppereisid palmide alla

    Ettevõtjad ja alaliidud kasutavad agaralt EASi õppereiside toetust ning käivad riigi kulul kümnete tuhandete eurode eest maailmas silmaringi laiendamas.

    "Kellelegi võib jääda mulje, et käiakse EASi raha eest reisimas, kuid tegelikult see nii pole," kinnitab Ehitusettevõtjate Liidu juht Indrek Peterson. "Õppereisidel toimuvad kohapeal seminarid, kohtumised kohalike ehitusettevõtete juhtidega, samuti tutvutakse ehitistega."
    Ehitusettevõtete Liidu õppereisid on iga-aastane traditsioon. Liit sai EASilt viimase seitsme aasta jooksul koolitustoetusi ning teadmiste ja oskuste arendamise toetusi üle 160 000 euro ehk üle 2,5 mln krooni. Enamus sellest kulus õppereisideks erinevatesse riikidesse - USAsse, Hollandisse, Hiinasse, Dubaisse, Jaapanisse ja korduvalt Norra.
    Sel sügisel sõidavad ehitajad Londonisse olümpiarajatistega tutvuma. Esialgu oli see plaanis kevadel, kuid EASi otsus võtnud nii kaua aega, et sõit lükkus sügisesse. "Mõtlesime, et kui toetust saame, siis lähme, kui ei saa, siis õppereisi ei toimu," ütles ta. Inimese kohta maksab sõit 2500 eurot, millest poole katab EAS. Liit kasutab õppereiside korraldamisel koolitusfirmat Addenda.
    EASi toel on õppereisidel käinud ka teised liidud. Näiteks Ehitusmaterjalide Tootjate Liit on saanud toetust pea igal aastal ja käinud Peterburis, korduvalt Šveitsis Haarbruggis ja Araabia Ühendemiraatides. Jäätmekäitlejate Liit on käinud õppreisidel Austrias ja Suurbritannias, Masinatööstusettevõtete liit Saksamaal, Paldiski Ettevõtjate Liit Rootsis, jne.
    EASi ettevõtete võimekuse divisjoni direktor Pille-Liis Kello sõnul on õppereiside toetamise eemärk panna ettevõtted omavahel erialaselt koostööd tegema ning soodustada õppimist teiste riikide kogemusest.
    "Koostööga on meie ettevõtetel endiselt palju probleeme. Ka rahvusvaheline kogemus on hindamatu väärtus, mida Eesti kapitalil põhinevad ettevõtted peaksid rohkem hankima," ütles Kello.
    Kuidas paraneb Eesti ettevõtete konkurentsieelis olümpiarajatistega tutvumise läbi ning kuidas hindavad riigi kulul õppereisidel käimist osalenud, loe tänasest Äripäevast.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Toiduliidu juht: ma ei saa aru, kas meil on sügisel gaasi või ei ole
Eesti tarnekindluse eest vastutavate ametnike väljaütlemised on muutnud kogu tööstussektori ärevaks. Samas ei paista tulevik paljudele probleemidele vaatamata ainult mustades toonides, kirjutab Eesti Toiduainetööstuse Liidu juht Sirje Potisepp vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Eesti tarnekindluse eest vastutavate ametnike väljaütlemised on muutnud kogu tööstussektori ärevaks. Samas ei paista tulevik paljudele probleemidele vaatamata ainult mustades toonides, kirjutab Eesti Toiduainetööstuse Liidu juht Sirje Potisepp vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Starbucks väljub viimaks Vene turult
Starbucks teatas lõplikust väljumisest Vene turult, kus ketil oli 130 kohvipoodi ja ligi kaks tuhat töötajat.
Starbucks teatas lõplikust väljumisest Vene turult, kus ketil oli 130 kohvipoodi ja ligi kaks tuhat töötajat.
Parimad juhid: avaliku sektori juhtide palgad peavad tõusma
Konkursi parim juht finalistid LHV Grupi juht Madis Toomsalu ja Enefit Green juht Aavo Kärmas leidsid saates „Kuum tool“, et avaliku sektori tasud peaksid olema kõrgemad kui täna. Tänavusel konkursil esikolmikusse jõudnud kahe börsifirma juhi palganumber on näiteks kolm korda kõrgem kui konkursil kolmandal finalistil, Häirekeskuse juhil Kätlin Alvelal. Juhid on juhid ja vahet ei olegi, kas nad on eraettevõttes või avalikus sektoris, leidis Aavo Kärmas.
Konkursi parim juht finalistid LHV Grupi juht Madis Toomsalu ja Enefit Green juht Aavo Kärmas leidsid saates „Kuum tool“, et avaliku sektori tasud peaksid olema kõrgemad kui täna. Tänavusel konkursil esikolmikusse jõudnud kahe börsifirma juhi palganumber on näiteks kolm korda kõrgem kui konkursil kolmandal finalistil, Häirekeskuse juhil Kätlin Alvelal. Juhid on juhid ja vahet ei olegi, kas nad on eraettevõttes või avalikus sektoris, leidis Aavo Kärmas.
Soome suurim maasikakasvataja palkab ukrainlaste asemele tailased
Soome suurim maasikakasvataja Koivistoinen Mansikkapaikka, mis on varasematel aastatel tuginenud Ukraina tööjõule, kasutab sel suvel Tai marjakorjajaid.
Soome suurim maasikakasvataja Koivistoinen Mansikkapaikka, mis on varasematel aastatel tuginenud Ukraina tööjõule, kasutab sel suvel Tai marjakorjajaid.
Ehituses mõjutavad otsuseid riik, alampakkujad ja teadmatus
Mõjukuse näitaja on see, kui keegi suudab sektorit mingis suunas liigutada. Ehituses ei ole ühtegi sellist inimest, kes suudaks seda üksinda teha, leidis Otsustajate TOPis ehitussektori pingerivis teisel kohal olev Raivo Rand.
Mõjukuse näitaja on see, kui keegi suudab sektorit mingis suunas liigutada. Ehituses ei ole ühtegi sellist inimest, kes suudaks seda üksinda teha, leidis Otsustajate TOPis ehitussektori pingerivis teisel kohal olev Raivo Rand.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.