Indrek Kald • 6. juuni 2012 kell 13:07

Vanemapension sai täna seaduseks

Vanemapensioni eelnõu võeti täna riigikogu istungil seadusena vastu, sellega lisandub olemasolevatele pensionidele 44 miljonit eurot aastas.

Vanemapension on täiendav pensionilisa, mida hakatakse maksma vanemale iga lapse eest. Raha selleks ei tule teiste pensionäride arvelt, vaid seaduse rakendamise kulud kaetakse eraldi riigieelarvest.

Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe Margus Tsahkna (IRL) sõnul on tegu märgilise otsusega, millega väärtustatakse laste kasvatamise tööd. "Tänase pensionisüsteemi valukoht on selles, et tööelust kõrvale jäämine ja lapse kasvatamine avaldab negatiivset mõju vanema tulevase pensioni suurusele. Vanemapensioniga selline ebaõiglus kaob, kuna tööturult eemal oldud aeg kompenseeritakse," rääkis ta.

Sotsiaalminister Hanno Pevkuri kinnitusel on vanemahüvitis lihtsustanud lapsevanemate töö- ja pereelu ühitamist. "Selle jätkuks on vanempension, mis vaatab tulevikku ning aitab tagada, et emadel-isadel säiliks ka aastate pärast kindlustunne oma igapäevaelus. Et noorte vanemate väiksem sissetulek lapse kasvatamise esimestel eluaastatel mõjutab otseselt pensioni suurust tulevikus, on täiendav sissetulek pensionieas kindlasti toeks," lisas ta.

Seaduse meetmed jagunevad kolme rühma. Esiteks, 2013. aastal ja hiljem sündinud lapse eest makstakse ühele vanematest, kes on liitunud kohustusliku kogumispensioniga, 4%-list sissemakset keskmiselt töötasult II pensionisambasse kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Kui laps sünnib näiteks 2013. aasta alguses, saab ta sissemakseid kohustuslikku kogumispensionisse kolme aasta jooksul kokku umbes 1134 eurot.

Teiseks – ajavahemikus 31.12.1980 kuni 31.12.2012 sündinud lapse eest, kelle eest vanem ei saa kaks aastat pensioniõiguslikku staaži ning keda vanem on vähemalt kaheksa aastat kasvatanud, arvutatakse vanema pensionile juurde pensionilisa kahe aastahinde suuruses. Need vanemad omandavad esimest korda õiguse saada pensionilisa laste kasvatamise eest. Varem nendele vanematele laste kasvatamise eest kaheaastast pensioniõiguslikku staaži ei makstud.

Kolmandaks – enne 2013. aastat sündinud lapse vanemad saavad 2015. aastast juurde ühe aastahinde vääringus pensioni, mis praeguste prognooside kohaselt on iga lapse eest umbes 60 eurot aastas.

Pensionilisa kahe aastahinde suuruses hakatakse maksma 2013. aasta 1. jaanuarist ning täiendavat pensionilisa ühe aastahinde suuruses 2015. aasta 1. jaanuarist. Pensionilisa makstakse iga lapse eest ühele vanematest, kusjuures vanemad lepivad omavahel kokku, kumb neist pensionilisa saab. Kui perel on mitu last, lepivad vanemad omavahel kokku ka selle, kes millise lapse eest pensionilisa saab.

Seaduse ellurakendamise kulud kaetakse riigieelarvest, 2015. aastal on prognoositav kulu 37,7 miljonit eurot.

Hetkel kuum