• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Swed: kas riik ehitab vajalikke asju?

    Swedbanki hinnangul kaasneb ehituses Euroopa ja saastekvootide raha kasutamisega oht: riigi osakaal on turul ülikõrge ja tekib küsimus, kas me oma raha eest sarnaseid asju ehitaksime.

    Teises kvartalis kasvu jätkanud ehitusturu maht lubab prognoosida Eestis sel aastal omal jõul tehtud ehitustööde käibeks 1,7 miljardit eurot, hindab Swedbank.
    Swedbanki krediidiportfelli analüüsi valdkonnajuhi Urmas Simsoni sõnul viitavad teise kvartali andmed seega Eesti ehitusturu jätkuvale tugevusele - kui I kvartalis kasvas ehitusturg aastases võrdluses 35%, jätkus kasv ka II kvartalis, ulatudes 37%-ni.
    „Viimase kümne aasta jooksul on teise poolaasta käive esimest poolaastat alati ületanud. Tuginedes esimese poolaasta 769 miljoni euro suurusele käibele, kujuneb Eestis „omal jõul tehtud ehitustööde“ käibeks tänavu seega oodatavalt 1,7 miljardit eurot.“
    Simsoni sõnul on see maht olnud varasemalt suurem vaid kolmel korral, aastatel 2006-2008, mil ehitusturu käive ulatus 1,99-2,5 miljardi euroni. Tänavuse aasta rahaline käive kujuneb Simsoni hinnangul võrreldavaks seega 2005. ja 2006. aasta mahtudega. „Arvestades, et 2010. aasta mahuks kujunes 1,14 mld eurot, asume tänavuse käibega pigem tipu ja põhja vahel.“
    Simsoni sõnul ületas III kvartali käive viimasel kümnendil teist kvartalit kuuel juhul 15-30%, siiski oli 2011. aasta kasv ka selles osas erandlik, sest hoo sai sisse saastekvootide müügist laekuvate rahade kasutamine. „Seetõttu on põhjust arvata, et tänavu jääb aastane võrreldav kasv III kvartalis väiksemaks, tulenevalt võrdlusbaasi järsust hüppest,“ selgitas Simson.
    Simsoni sõnul kaasneb Euroopa ning saastekvootide raha kasutamisega siiski ka oht. „Riigi osakaal on turul endiselt ülikõrge. Küsimus on, kas me oma raha eest sarnaseid asju ehitaksime?“ 
    Ehitussektorisse liikuv raha aitab hoida tema sõnul küll tööhõive taset, kuid kuna erasektori tellijatel on löögile pääsemine raskendatud, on tegemist olulise turumoonutusega.
    „Tuleb loota, et 2013.-2014. aasta oodatav riigi tellimuste langus ei ole väga suur (üle 30%). Siiski võiks loota, et järgmisel paaril aastal langeb riigi osa turul alla 50%, vastasel juhul meenutab olukord kunagist plaanimajandust. Kui erasektori tellija puhul on üldjuhul kindel, et ehitatakse seda, mida vaja ja sellise hinnaga, mis on mõistlik, siis riigi tellimuste puhul ei ole see päris kindel. Erasektor saab ebamõistlike asjade ehitamise puhul otseselt karistada kahjumiga, riigi puhul nii konkreetne piits puudub,“ märkis Simson.  
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Börsiteemad on hägused? Siit saab abi! Tallinna börsi juhi aktsiatesse investeerimise ABC
Riskivaba investeerimist pole olemas, samas riski võtmata ei ole paremat homset, kirjutab Tallinna börsi juht Kaarel Ots aktsiatesse investeerimise põhitõdesid meenutades.
Riskivaba investeerimist pole olemas, samas riski võtmata ei ole paremat homset, kirjutab Tallinna börsi juht Kaarel Ots aktsiatesse investeerimise põhitõdesid meenutades.
Elder: signaal indikeerib märkimisväärse ralli algust
Kaupleja Alexander Elder juhib tähelepanu nn piigi (Spike) signaalile, mis indikeerib, et alata võib märkimisväärne ralli.
Kaupleja Alexander Elder juhib tähelepanu nn piigi (Spike) signaalile, mis indikeerib, et alata võib märkimisväärne ralli.
Parimad juhid: avaliku sektori juhtide palgad peavad tõusma
Konkursi parim juht finalistid LHV Grupi juht Madis Toomsalu ja Enefit Green juht Aavo Kärmas leidsid saates „Kuum tool“, et avaliku sektori tasud peaksid olema kõrgemad kui täna. Tänavusel konkursil esikolmikusse jõudnud kahe börsifirma juhi palganumber on näiteks kolm korda kõrgem kui konkursil kolmandal finalistil, Häirekeskuse juhil Kätlin Alvelal. Juhid on juhid ja vahet ei olegi, kas nad on eraettevõttes või avalikus sektoris, leidis Aavo Kärmas.
Konkursi parim juht finalistid LHV Grupi juht Madis Toomsalu ja Enefit Green juht Aavo Kärmas leidsid saates „Kuum tool“, et avaliku sektori tasud peaksid olema kõrgemad kui täna. Tänavusel konkursil esikolmikusse jõudnud kahe börsifirma juhi palganumber on näiteks kolm korda kõrgem kui konkursil kolmandal finalistil, Häirekeskuse juhil Kätlin Alvelal. Juhid on juhid ja vahet ei olegi, kas nad on eraettevõttes või avalikus sektoris, leidis Aavo Kärmas.
Soome suurim maasikakasvataja palkab ukrainlaste asemele tailased
Soome suurim maasikakasvataja Koivistoinen Mansikkapaikka, mis on varasematel aastatel tuginenud Ukraina tööjõule, kasutab sel suvel Tai marjakorjajaid.
Soome suurim maasikakasvataja Koivistoinen Mansikkapaikka, mis on varasematel aastatel tuginenud Ukraina tööjõule, kasutab sel suvel Tai marjakorjajaid.
Ehituses mõjutavad otsuseid riik, alampakkujad ja teadmatus
Mõjukuse näitaja on see, kui keegi suudab sektorit mingis suunas liigutada. Ehituses ei ole ühtegi sellist inimest, kes suudaks seda üksinda teha, leidis Otsustajate TOPis ehitussektori pingerivis teisel kohal olev Raivo Rand.
Mõjukuse näitaja on see, kui keegi suudab sektorit mingis suunas liigutada. Ehituses ei ole ühtegi sellist inimest, kes suudaks seda üksinda teha, leidis Otsustajate TOPis ehitussektori pingerivis teisel kohal olev Raivo Rand.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.