Koit Brinkmann • 12. aprill 2013 • 2 min
Jaga lugu:

Dressen luuras Vene heaks aastaid

Kaitsepolitsei aastaraamatus kirjutatakse kapo töötaja Aleksei Dresseni värbamisest FSB poolt 1990ndate lõpus ning kuidas ta käis FSB ohvitseridega välismaal kohtumas.

Kaitsepolitseis 19 aastat eri ametikohtadel töötanud Dressen värvati Venemaa Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) poolt pikaajalise operatsiooni käigus juba ajavahemikul 1998 – 2001.a, mil ta külastas Venemaal oma abikaasa Viktoria sugulasi.

Dresseni värbamine oli mitmeastmeline protsess, kus nii värbamisega kui hilisema agendijuhtimisega tegelesid mitu FSB ohvitseri. Peamiselt olid nendeks kindralmajor Jevgeni Tjažkun ja polkovnik Mihhail Loginov.

Alates 2002. aastast hakkas Dressen FSB ohvitseridega Venemaa asemel kohtuma kolmandates riikides. 2002. aastal kohtuti Küprosel ja Türgis, 2003. aastal Tuneesias, 2004. aastal Malaisias, 2006. aastal Vietnamis, 2007.aastal Dominikaanis ning 2009. aastal Marokos. Nendele kohtumistele lisaks toimetas Eesti riigilt varastatud infot Venemaale ka Dresseni abikaasa, kes seal käis aeg-ajalt oma töökohustuste tõttu.

Andrei ja Viktoria Dressen arreteeriti 22. veebruaril 2012. aastal, kui naine üritas Eestist Venemaale toimetada mälupulgale kogutud salajast teavet.

Eelmise aasta juulis mõistis Harju maakohus Aleksei ja Viktoria Dresseni süüdi riigireetmises ja ametialase teabe kasutamises. Endise kapo töötaja Aleksei Dresseni liitkaristus oli 16 aastat vangistust ja Viktoria Dresseni karistus oli tingimisi kuus aastat vangistust viie aastase katseajaga. Lisaks konfiskeeris kohus Dressenitelt kriminaaltuluna saadud 142 900 eurot, korterist läbiotsimise käigus leitud sularaha üle 23 500 euro ning nende Maardu korteri.

Aastaraamatus tehakse Dresseni ja teise tuntud riigireeturi Herman Simmi juhtumite põhjal ka järeldus: Venemaa eriteenistused on valmis korraldama keerukaid ja kulukaid operatsioone selle nimel, et värvata informaatoriteks olulistel kohtadel töötavaid Eesti elanikke. Aeg-ajalt see neil ka õnnestub ja riigireeturid võivad tegutseda Venemaa heaks aastaid. Varem või hiljem jõutakse Eestis neile jälile. Samal ajal on Vene eriteenistuste käitumine näidanud, et nad hoolivad oma agentidest ainult niikaua, kui need teenistusele vajalikku infot hangivad.

Jaga lugu:
Seotud lood
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt