• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kessler: bitcoinpole raha

    Vastuseks advokaadibüroo Glimstedt kriitikale, et Eestil pole seisukohta virtuaalraha bitcoin osas, kirjutab finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler, et teadaolevalt pole bitcoin raha.

    Järgneb Kilvar Kessleri kommentaar:Kas bitcoin on raha? Rahal on ajalugu ja selle käigus kujunenud tunnused. Kindlasti on rahal vahetusväärtus. See tähendab, et enamikes rahalistes tehingutes üks pool annab raha ja saab selle eest väärtust omava asja, õiguse, muu vara või teenuse. Arusaavalt on rahal ka arvestusühiku tunnused. Näiteks raamatupidamises kasutatakse just rahaühikuid arvestuste kasutajale arusaadavaks muutmiseks. Samuti on raha väärtuse säilitaja.
    Teatud aja jooksul oma vaimset ja/või füüsilist jõudu teise heaks rakendanud isik saab reeglina selle eest raha – palka. Inimesed koguvad sääste kehvemateks aegadeks. Raha kannab siin väärtuse säilitaja funktsiooni, väärtuse ajas transportimise ülesannet. Senini näib, et bitcoin, pärlid või muu vara võiks edukalt vastata raha tunnustele. Paraku on rahal väga selge teda määratlev tunnus – seaduse kohaselt on raha ainus seaduslik maksevahend.
    Euroopa Liidu aluslepingute kohaselt on Euroopa Keskpanga ja riikide keskpankade emiteeritud pangatähed liidus ainsad seadusliku maksevahendi staatusega pangatähed. Eestis kuni euro kasutuselevõtmiseni kehtinud rahaseaduses sätestati, et ainus seaduslik maksevahend Eesti Vabariigis on Eesti kroon. Võlaõigusseaduses tuuakse, et rahalise kohustuse täitmiseks makstav raha peab olema tasumise ajal kehtiv riigis, mille vääringus makse tehakse.
    Seaduslik maksevahend tähendab, et riik tagab oma sunnijõuga, et teatud instrumendid oleksid üldiselt ja kohustuslikult aktsepteeritavad võla tasumise vahendina. Mõnele rahatähele, näiteks USA dollarile, on selline seisund ka selgelt kirjutatud. Reeglina tahab riik olla ainsaks tema jurisdiktsioonis kehtiva seadusliku maksevahendi emitendiks.
    Bitcoini teadaolevalt ükski riik seadusliku maksevahendina ei tunnusta. Loomulikult võib teatud ring inimesi ja ärisid kokku leppida bitcoini kasutamises, kuid see ei too kaasa üldist kohustust vaadeldavas jurisdiktsioonis bitcoini võla tasumise vahendina kasutada, kuna sellise kohustuse saab kehtestada üksnes riik. Eurotsooni kuuluvad riigid on selle õiguse delegeerinud.
    Seega on raha seadusega loodud instrument, millele annab üldkohustusliku maksevahendi staatuse samuti seadus ja mida kasutatakse õigussuhetes. Bitcoin võib olla kunstiteos, tooraine, püramiidskeem, väärtpaber või misiganes, kuid praegu teadaolevalt ei ole tegemist rahaga.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Mihkel Loorits: kas läheme taastuvenergiale üle või maksame miljard eurot aastas?
Tänane olukord elektriturul ei ole mitte taastuvenergiale ülemineku, vaid taastuvenergiale mitte ülemineku tulemus, kirjutab Kaamos Energy juht Mihkel Loorits.
Tänane olukord elektriturul ei ole mitte taastuvenergiale ülemineku, vaid taastuvenergiale mitte ülemineku tulemus, kirjutab Kaamos Energy juht Mihkel Loorits.
Tarneahela probleemide tõttu jääb tänavu tootmata ligi 8 miljonit autot
Globaalsed autotootjad võivad tänavu kaotada tarneahelatega seotud probleemide tõttu 210 miljardit dollarit käibest, mida on kaks korda rohkem kui aasta alguses prognoositi, teatas konsultatsioonifirma Alixpartners.
Globaalsed autotootjad võivad tänavu kaotada tarneahelatega seotud probleemide tõttu 210 miljardit dollarit käibest, mida on kaks korda rohkem kui aasta alguses prognoositi, teatas konsultatsioonifirma Alixpartners.
Enefit Green võib täna avaldada uudise börsile mineku kohta
Eesti Energia kontserni kuuluv taastuvaenergiaettevõte Enefit Green korraldab täna kell 11 pressikonverentsi, kus tahab jagada ettevõtte hetkeseisu ja arenguplaane.
Eesti Energia kontserni kuuluv taastuvaenergiaettevõte Enefit Green korraldab täna kell 11 pressikonverentsi, kus tahab jagada ettevõtte hetkeseisu ja arenguplaane.
Ruth Oltjer: börsilt raha küsida on minu jaoks liiga aeglane ja kohmakas
Tippjuht Ruth Oltjer kirjeldas Äriplaan 2022 konverentsil tagasivaatavalt, kuidas tema ettevõttele oli koroonakriisis prioriteediks Eesti riik. Ta ütles, et kriisi ajal oli tal riigiametitega suurepärane koostöökogemus, kuid mõned otsustamatud ametnikud on siiski tõrvatilgaks meepotis.
Tippjuht Ruth Oltjer kirjeldas Äriplaan 2022 konverentsil tagasivaatavalt, kuidas tema ettevõttele oli koroonakriisis prioriteediks Eesti riik. Ta ütles, et kriisi ajal oli tal riigiametitega suurepärane koostöökogemus, kuid mõned otsustamatud ametnikud on siiski tõrvatilgaks meepotis.