Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Analüütik: Soomes ajaloo pikim mõõn

    Soome majandus on praegu sellises mõõnas, millega on kestvuselt võrreldav esimese maailmasõja ja kodusõja aegne majanduslangus sada aastat tagasi, rääkis täna Tallinnas Soome Nordea panga peaökonomist Aki Kangasharju.

    Kriisieelset taset ehk 2008. aasta tipptaset ei saavuta Soome SKP enne üheksat-kümmet aastat.
    Analüütiku sõnul ei oleks asjad nii hullud, kui majanduses toimunud struktuursetele muutustele, sh  tööstuse lipulaevade positsioonide halvenemisele maailmaturul, oleks reageeritud varem. Seda ei tehtud. Piisavalt kiiresti ei pidurdatud palgarallit ja piisavalt kiiresti ei tõmmatud kokku riigi kulusid, kui maksutulu baas tööstuse probleemidest püsivalt kahanes. Selle asemel suurendati riigi tulusid maksude tõstmisega, kergitades Soome maksukoorma raskuselt maailmas kuuendale kohale.
    "Oleme tasemel, kus enam ei saa maksutõusudega jätkata. Kasvu stimuleerimiseks tuleb makse alandada ja kärpida heaoluriiki," ütles Kangasharju.
    Jätkata ei saa ka palgatõusudega, mis samuti oleks aidanud majandust ergutada. Sest palgad jätkasid Soomes kasvu veel ka siis, kui võimet selliseid palku maksta enam ei olnud. "Palku ei saa tõsta, muidu kaotame ka selle konkurentsivõime, mis meil veel on," ütles Kangasharju.
    Soomes sügisel kokku lepitud palgatõusu protsent jääb nüüd inflatsioonile alla ning soomlaste ostujõud väheneb. Soomlased tarbivad vähem.
    Majanduse peamine kasvumootor saab olema eksport. Ent ka siin on Soome väljavaated vastutuules.
    Soome ekspordib peamiselt investeerimiskaupu - ehk Kangasharju sõnul Soomes kasutusel oleva ütlemise järgi reeglina asju, mis on suuremad kui hobune. Kui aga muu maailm ei investeeri, on nõudlus selliste toodete järele kesine. Vaja oleks investeerimiskaupade kõrvale ekspordiks enam ka tarbekaupu.
    Ekspordist kasvu ootavat Soomet mõjutab märkimisväärselt euro tugevus - Soome ekspordist läheb 70% väljaspoole euroala. Euro püsib aga tugevana.
    Eriti kehvad on väljavaated Venemaa turul, kuhu läheb 10% Soome ekspordist. Eksport juba kannatab rubla nõrkusest ning võib saada veelgi suurema tagasilöögi, kui Ukraina sündmused viivad Venemaa vastu majandussanktsioonide kehtestamiseni. "Venemaa on peamine oht Soome SKP väljavaadetele," ütles Kangasharju. Ka poole Soome turismitulust toovad Vene turistid.
    Praegu prognoosib Nordea Soomele tänavuseks 0,3% suurust majanduskasvu, kuid see võib kergesti miinusesse minna.
    Kangasharju sõnul on Soome majanduse kulude poolel kohanemist praegu veel liiga vähe. Eelarvedefitsiit on ca 10 miljardit eurot ja kaugemas vaates, arvestades ühiskonna trende, sh vananemist, tuleb riigi rahanduse jätkusuutlikkuse tagamiseks leida veel teist nii palju kokkuhoiukohti. Riigi võlakoormus on juba ületamas euroalal lubatud 60% piiri SKPst.
    Tegemist ei ole mööduva konjunktuurinähtuse, vaid struktuurse probleemiga. Tuleb kohaneda olukorraga, kus Nokiat Soome majanduse alustalana enam ei ole ja majanduse kasvupotentsiaal on väiksem.
    Lisaks on veel poliitilised riskid. Nädalapäevad tagasi lahkus Soome valitsuskoalitsioonist Vasakliit, kuna ei olnud valitsuse uue kärpekavaga nõus. Kui nüüd valitsus annab loa uue tuumajaama ehitamiseks, on koalitsioonist lahkuda ähvardanud ka rohelised, mis jätab valitsusele parlamendis vaid ühekohalise enamuse.
    "Selliselt positsioonilt suuri otsuseid ei tee," ütles Kangasharju. Ja kui nii läheb, siis jääbki Soome aasta pärast oma tipptasemel AAA-reitingust ilma, nagu reitinguagentuur S&P täna hoiatas.
    Visandades Soome majanduse kasvuväljavaateid, ütles Kangasharju, et sellist potentsiaali nagu Nokia hiilgeaegadel Soome majanduses taastunud ei ole. Uute niššide ja uute toodete leidmine võtab aega. Maailmas edukalt läbi löönud mängutööstus annab täna tööd alles 2000 inimesele. Olemasolev tööta tööjõud on vales kohas ja valede oskustega.
    "Vajame struktuurseid reforme, mis suurendaks motivatsiooni tööd otsida ning ergutaks inimesi ise ettevõtluses alustama ja riski võtma," ütles Kangasharju.
    Soome marka analüütik taga ei nuta. "Kui oleksime devalveerinud, oleks palgakasvu ja eelarve struktuuriprobleemid ikka samad," ütles ta.
    Kangasharju sõnul on euroala riigid saamas praegu esimesi kogemusi, kuidas kohaneda ilma vahetuskursi muutusteta. "See on valusam, kui pole oma raha," möönis ta.  "Tuleb minna n-ö sisemise delvalveerimise teed."
    Kangasharju sõnul võib põhimõtteliselt aktsepteerida, et reformid käivitanud riigid euronormidest mõnda aega hälbivad. Kuid seda vaid juhul, kui lisaaega vajatakse struktuurseteks muutusteks, nagu tööturureformid või maksukärped, mis on majanduskasvu stimuleerivad. Siin taandub kõik aga küsimusele, kuivõrd on võimalik usaldada, et riigid oma lubadused täidavad.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Olulisemad lood

Swedbank: tallinlasele on korteri taskukohasus kukkunud 2009. aasta tasemele
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Kriisi ajal teevad isegi erinevad arvutused ärevaks
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Nike avaldas oma inventuuri hetkeseisu, aktsia kukkus 12%
Nike'i aktsia langes 12% tarneahela probleemide tõttu. Ettevõtte esimeses kvartalis kasvasid laovarud 44%.
Nike'i aktsia langes 12% tarneahela probleemide tõttu. Ettevõtte esimeses kvartalis kasvasid laovarud 44%.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Coop Eesti juht lahkub ametist
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Ukraina taotleb kiirendatud korras NATO liikmelisust
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul taotleb Ukraina kiirendatud korras NATOga liitumist.
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul taotleb Ukraina kiirendatud korras NATOga liitumist.
Septembri elektri börsihind kukkus kolmandiku
Elektri börsihind kukkus septembris võrreldes augustiga Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas 33,6 protsenti, 229 euro tasemele megavatt-tunni eest.
Elektri börsihind kukkus septembris võrreldes augustiga Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas 33,6 protsenti, 229 euro tasemele megavatt-tunni eest.

Olulisemad lood

Jüri Käo poliitikutele: mis kuradi maksudebatist meil vaja rääkida on?
Ettevõtjat Jüri Käod ajab pahaseks, et sõja ajal ei mõtle poliitikud võimalikele kokkuhoiukohtadele ja reformidele, vaid on hakanud rääkima maksudebatist. „Mis kuradi maksudebatist meil vaja rääkida on? Mille jaoks? See tähendab vaid maksutõuse ettevõtjatele,“ põrutas ta.
Ettevõtjat Jüri Käod ajab pahaseks, et sõja ajal ei mõtle poliitikud võimalikele kokkuhoiukohtadele ja reformidele, vaid on hakanud rääkima maksudebatist. „Mis kuradi maksudebatist meil vaja rääkida on? Mille jaoks? See tähendab vaid maksutõuse ettevõtjatele,“ põrutas ta.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.