• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Võlgades poliitikute TOP

    Eesti tipp-poliitikutest on konkurentsitult suurim võlakoorem riigikogu liikmest ärimehel Tõnis Paltsil, kelle kohustused küündivad 900 000 euroni.

    Äripäev koostas suurimate võlgadega poliitikute edetabeli ja poliitikutest suurimate laenajate edetabeli. Mitme poliitiku suurimad võlausaldajad on Eesti tuntud ettevõtjad. Näiteks üks Paltsi suurematest võlausaldajatest on olnud ka IRLi suursponsor.
    Kui Palts on suurima võlakoormaga riigikogu liige, siis suurim laenuandja on poliitikute seas aga 520 000 euroga Lembit Kaljuvee.
    Hiljuti tööle hakanud elektrooniline majanduslike huvide registri abil  näitab, et Tõnis Paltsil on lisaks eluasemelaenule võetud ka neli investeerimislaenu. Viimastest on üks saadud pangast ning teine Paltsi enda firmast Pambos Holdings.
    Paltsile on raha laenanud Jõelehelt
    Lisaks on Palts võtnud investeerimislaenudena 178 425 eurot Kaamos Group OÜ-lt ning 110 000 eurot sama ettevõtte omanikult Kaido Jõelehelt.Kunagise puiduettevõtte Sylvesteri kommertsdirektor ja üks omanikest, praegu aktiivselt kinnisvaraarendustega tegelev Jõeleht on olnud ka Paltsi koduerakonna IRL-i suursponsor.
    Paltsi sõnul on ta enamus kohustustest võtnud vajadusest investeerida täiendavalt äridesse. Põhiline rahaauk on Krimmis asuv kinnisvaraarendus, mille õnnestumisse hiljutine Venemaa anneksioon kindlasti küsimärke juurde lisas.Kui kõrgeks hindate riski, et Te ei suuda võetud rahalisi kohustusi täita? "Alati on mingi risk, et äridest ei saa raha tagasi," leidis Palts.
    Paltsile järgnevad riigikogus võlgade suuruse osas noored poliitikud Karel Rüütli, Olga Sõtnik ja Deniss Boroditš, kelle eluasemelaenude ja autoliisingute kohustused jäävad 260 000 euro kanti.Välisminister Urmas Paeti Swedbankist võetud eluasemelaenu suurus on 293 321 eurot.
    Kofkin aitab SavisaartLisaks pankadele võtavad poliitikud laenu ka ärimeestelt. Tallinna linnapea ja Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare varasemate aastate juba legendaarseks saanud laenud ja hiigelhonorarid enam kedagi väga ei üllatagi. Juba mitmendat aastat käib nende skeemide lahtiarutamiseks ka kaitsepolitsei ja prokuratuuri kriminaaluurimine.Hiljuti deklareeris Savisaar majandushuvide registris, et tal on endiselt üleval ärimees Aleksander Kofkinilt võetud 28 000 euro suurune laen. Samuti üürib Savisaar Tallinnas Rotermanni kvartalis suurärimees Urmas Sõõrumaa pojalt Tõnis Sõõrumaalt külaliskorterit.
    Tuiksoo võlgneb KruudaleRiigikogu liikme Ester Tuiksoo võlg ettevõtja Oliver Kruuda ees on praegu 41 504 eurot. Kaks kevadet tagasi rääkis Tuiksoo Eesti Päevalehele, et pidi maadevahetuse kohtuprotsessi õigusabikulude tasumiseks laenama Kruudalt ligi 62 000 eurot.Kuid poliitikud ei ole ainult julged laenuvõtjad. Leidub ka neid, kes ise annavad välja suuri summasid.
    Kaljuvee aitab pojal äri käivitadaRiigikogu liige Lembit Kaljuvee on laenanud pojale Laur Kaljuveele kalakasvanduse ostmiseks ja sinna investeerimiseks pool miljonit eurot. Eelmise aasta kevadel ostis Laur Kaljuvee koos Mirjam ja Sivar Irvali ettevõttega Irvali OÜ Lääne-Virumaal Vinni vallas Aravusel kalakasvatusega tegeleva AS Viru Salmo. Novembrist on Laur Kaljuvee ettevõtte ainuomanikuks, nõukogu esimeheks on Lembit Kaljuvee.
    "Praegu on seda vaja ümber ehitada ja korrastada. Kalakasvatustsükkel on kolm aastat pikk ning selle aja jooksul on sinna vaja veel raha sisse panna, kuid pangad kalakasvatusele laenu ei anna. Kuna see asub Virumaal ja on ostetud oma pojale, siis aitan selle ettevõtmise järje peale ja usun, et poja pere toidab see ära," lisas Kaljuvee.
    Riigikogu Reformierakondlasest kolleegile Tarmo Männile on Kaljuvee laenanud 20 000 eurot. "Tal oli sel hetkel investeerimiseks raha vaja ja siis sai antud. Ma usun, et küll ta tagasi maksab," hakkas Kaljuvee naerma.
    Haridusministri ametist riigikogusse liikunud Jaak Aaviksoo on ettevõtjast vennale Peep Aaviksoole laenanud 130 000 eurot.
    Endine regionaalminister, praegu riigikogus oleval Siim-Valmar Kiisleril on laenu- ja liisingukohustusi kokku ligi 90 000 euro eest. Kuid Kiislerile on omakorda 64 000 eurot võlgu ärimees Jaan Tamm."Andsin aastal 2006 seoses oma tegevusega ettevõtluses intressivaba laenu toonasele äripartnerile. Nimetatud laenukohustus ligi 64 000 eurot on tasumata," selgitas Kiisler.
    Kiisler oli 2007. aastani osanikuks ja juhatuse liikmeks praegu Tammele ja Andre Mägile kuuluvas OÜs Sunfun. Lisaks oli Kiisleril ja Tammel kahepeale RevalGate Consulting OÜ. Praegu on ettevõtte ainuomanikuks Tamm.
    Europarlamenti valitud Kaja Kallasel on nõudeid üleval 50 000 euro eest. Suurim nõue on venna Ülo Kallase ettevõttele OÜ Perfera - 37 656 eurot. Kaja Kallas oli aastatel 2008-2009 finantsnõustamisega tegeleva Perfera juhatuse liige. 
    VALIK SUUREMATE VÕLGADEGA POLIITIKUID1. Tõnis Palts 
    (laenu suurus ja laenuandja nimi)
    216 727 eluasemelaen, SEB Pank344 066 investeerimislaen, Nordea Bank178 425 investeerimislaen, Kaamos Group OÜ110 000 investeerimislaen, Kaido Jõeleht49 500 investeerimislaen, Pambos Holdings OÜ (Tõnis Paltsi firma)
    2. Urmas Paet 
    293 327 eluasemelaen, Swedbank  
    3. Deniss Boroditš 
    215 847 eluasemelaen, Nordea Bank14 118 autoliising, Nordea Finance32 251 laen, Swedbank
    4. Karel Rüütli 
    19 310 autoliising, Nordea liising 242 139 eluasemelaen, Nordea Bank 
    5. Olga Sõtnik 
    22 650 autoliising, Nordea liising231 100 laen ja eluasemelaen (kaaslaenaja) Swedbank5500 laen OÜ Isepankur  
    6. Ester Tuiksoo 
    41 504 laen, Oliver Kruuda
    7. Edgar Savisaar 
    28 000 laen, Aleksander Kofkin
    8. Tarmo Mänd 
    20 000 laen, Lembit Kaljuvee
    POLIITIKUD, KES ON ANDNUD SUURI LAENE
    (poliitiku nimi, Varalised nõuded (eurot), kelle vastu)
    1. Lembit Kaljuvee 
    500 000 Laur Kaljuveele20 000 Tarmo Männile
    2. Jaak Aaviksoo 
    130 000 Peep Aaviksoole
    3. Siim-Valmar Kiisler 
    64 000 Jaan Tammele
    4. Ken-Marti Vaher 
    63 800 firmale OÜ Callimachus, (omanik Ken-Marti Vaher) 
    5. Kaja Kallas 
    37 656 firmale OÜ Perfera, (omanik Ülo Kallas)6425 firmale OÜ Golf Marketing (kustutatud), (üks omanikest Kaja Kallas)6000 Irma Viidalepale
    Allikas: majanduslike huvide register
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Tehnopoli juhtivtöötajad: ainult kontoripinnast ei piisa, kliendid ootavad terviklahendust ja kogukonda
Kinnisvaraarenduse konkurentsivõimelisuse saavutamiseks läheb tarvis lisaboonuseid, mis ettevõtteid kõnetavad, kirjutavad teadus- ja ärilinnaku Tehnopol kinnisvarajuht Tarmo Loog ja äriarendusjuht Martin Goroško.
Kinnisvaraarenduse konkurentsivõimelisuse saavutamiseks läheb tarvis lisaboonuseid, mis ettevõtteid kõnetavad, kirjutavad teadus- ja ärilinnaku Tehnopol kinnisvarajuht Tarmo Loog ja äriarendusjuht Martin Goroško.
Lennukikütuse hind vallutab Euroopas uusi kõrgusi
Vastupidiselt ootustele on lennureisimine omikronitüvele hästi vastu pidanud ja viinud Euroopas lendu ka lennukikütuse hinna.
Vastupidiselt ootustele on lennureisimine omikronitüvele hästi vastu pidanud ja viinud Euroopas lendu ka lennukikütuse hinna.
Leedole esitati süüdistus miljonite kantimises ja võltsimises
Ärimees Vjatšeslav Leedole kuuluva Saaremaa Laevakompanii (SLK) juhtidele esitati süüdistus ettevõtte tühjaks kantimises ja pankrotimenetluse üle kontrolli saavutamise katses.
Ärimees Vjatšeslav Leedole kuuluva Saaremaa Laevakompanii (SLK) juhtidele esitati süüdistus ettevõtte tühjaks kantimises ja pankrotimenetluse üle kontrolli saavutamise katses.
Vilepuhuja märtri rollist välja tõstmine toob ettevõtjatele uusi kohustusi
Selleks, et vilepuhuja julgeks organisatsiooni kitsaskohtadele osundada, peab ta tundma end turvaliselt. Peagi rakenduv Euroopa Liidu direktiiv seab ettevõtetele konkreetsed nõuded tagamaks, et probleemidele tähelepanu juhtija ei satuks märtri rolli.
Selleks, et vilepuhuja julgeks organisatsiooni kitsaskohtadele osundada, peab ta tundma end turvaliselt. Peagi rakenduv Euroopa Liidu direktiiv seab ettevõtetele konkreetsed nõuded tagamaks, et probleemidele tähelepanu juhtija ei satuks märtri rolli.