Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Võtke rahaasjade eest vastutus

    Säästma ja investeerima tuleb hakata kohe täna, alles siis võib oodata väärikat elu pensionipõlves, rääkisid ettevõtjad ja investorid laupäeval Arvamusfestivalil Äripäeva korraldatud paneeldiskussioonil "Minu finantstulevik - kelle asi see on".

    "Kokkuvõttes pole vahet, kuidas raha korjad või investeerid, kas kasutad pensionisambaid või muid võimalusi. Kõige tähtsam on panna raha kõrvale ja üritada kasvatada nii palju, kui oskad," võttis LHV pensionifondide juht Andres Viisemann kokku finantsspetsialistide arvamuse. 
    Ettevõtja Jüri Mõis tunnistas diskussioonil, et tema hakkas pensioni peale reaalselt mõtlema alles hiljuti, mil pangast tuletati meelde, et pensioniiga on väga lähedal. "Mul on esimene, teine ja kolmas sammas ja ausalt öeldes neid luues või sissemakseid tehes pole ma kordagi mõelnud, et minust saab pensionär," tunnistas ettevõtja.
    Pärast vestlusi pangaspetsialistidega mõistis Mõis, et väärika pensioni saamiseks oleks ta pidanud 40 tööaasta jooksul iga kuu kõrvale panema 1000 eurot. See on aga tavainimese jaoks juba eos välistatud stsenaarium.
    Süsteem pole täiuslik, aga ilma ka ei saa
    Praegu kehtivas pensionisüsteemis on spetsialistide hinnangul mitmeid puudusi. Näiteks pole teise samba fondide seas piisavalt alternatiivsete strateegiatega fonde ja samuti ei kasva pensioniea saabudes kontole kogunenud raha enam edasi. Seda aga, et teine sammas täiesti ära kaotada, ei pooldanud ükski diskussioonis osaleja.
    Siiski ei toetanud nad ideed, et teisest sambast võiks raha enne pensioniea saamist välja võtta. Kawe Kapitali partner Kristjan Hänni sõnul sarnaneks sel juhul olukord tulumaksu tagastusele. "70 protsenti inimestest kulutaksid raha kohe ära. Tarbimine hüppaks paariks kvartaliks lakke, kuid pikaajaliselt sellest head ei tule," arvas ta.
    LHV pensionifondide juhi Andres Viisemanni sõnul pole aga küsimus  üldse teises sambas, mis moodustab pensionisüsteemis imeväikese osa. "70-protsendi inimeste puhul on teine sammas õigustatud, sest sissetulekud on madalad ja ülejäänud raha kulub ära. Kui aga sellele lisaks kohe säästma ei hakka, siis ega pensioniks midagi ei kogune," märkis ta.
    Kõige tähtsam on Viisemanni sõnul  raha kõrvale panna ja üritada seda oma võimete piires maksimaalselt kasvatada.
    Raha tuleb ise kasvama panna
    Lisaks juba varem välja pakutud isiklike pensionikontode loomisele oleks investor Rene Ilvese üheks alternatiiviks ka kinnisvarapensioni rakendamine. See tähendab, et inimene soetab omale kinnisvara ning pensioniikka jõudes loovutab selle näiteks fondile, kes lubab seal küll elu lõpuni elada, kuid annab elamiseks ka raha.  Süsteemi üheks puuduseks on aga käärid kinnisvara hindade vahel näiteks pealinnas ja Lõuna-Eesti väikestes valdades.
    Diskussioonil osalenud spetsialistid julgustasid inimesi oma rahaasjade eest vastutust võtma ning ise enda tuleviku kindlustama. Kokkuvõttes pole oluline, kas investeeritakse aktsiatesse, üürikinnisvarasse, börsil kaubeldavatesse indeksfondidesse või oma ettevõttesse.
    "Minu jaoks on hämmastav, et inimesed huvituvad kõigest muust kui oma finantsilisest seisust. Tundke oma rahaasjade vastu huvi!" sõnas investor Jaak Roosaare lõpetuseks.
     
    Miks vajab olemasolev süsteem täiendusi?
    Äripäev on alates teise pensionisamba loomisest kogunud andmeid, kui palju raha on inimesed fondidesse suunanud ja kui palju on fondivalitsejatel seda kasvatada õnnestunud.
    Tänaseks on selgunud, et see pensionilisa pole muretu vanaduspõlve veetmiseks kaugeltki mitte piisav. Teenustasud on kõrged ja tootlused madalad. Lisaks on erinevad osapooled tunnistanud, et kolmas ehk vabatahtlik pensionisammas ei ole oodatud hoogu sisse saanud. Nii ei paku kolme samba süsteem kaugeltki mitte pensioni, mis moodustaks 40% eelnevast palganumbrist. See on sundinud otsima uusi ideid, kuidas saaks olemasolevat süsteemi muuta.
    Äripäeva toimetus tõi mai alguses oma juhtkirjas välja ka idee lubada inimestel teisest sambast lahkuda. See annaks lehe hinnangul igaühele võimaluse oma rahaasjade üle parem vastutus võtta.
    Lisaks pakkus ideekonkursi Edukas Eesti tänavune võitja Tarmo Tanilas välja idee rakendada vabatahtliku pensionikonto loomist. Selleks peaks pank avama inimesele  eraldi arvelduskonto, kuhu tööandja suunab igakuiselt 5% tema netopalgast. Riik alandab süsteemiga liitunud inimese tulumaksumäära 5% võrra ning kannab sealt laekuva summa samale pensionikontole. Süsteem võimaldaks raha alati säästmisse suunata, sest koheselt rakendatakse madalamat maksumäära.
    Ka Kawe Kapitali partner Kristjan Hänni soovitas lisada pensionisüsteemi II samba fondidele personaalne pensionikonto, mis võimaldaks investeerida palju paindlikumalt erinevatesse varaklassidesse.
     
     
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Olulisemad lood

Credit Suisse ostab appikarjena 3 miljardi eest võlakirju tagasi Lühikeseks müümine on neljakordistunud
Credit Suisse ostab tagasi kuni 3 miljardi Šveitsi frangi (3 miljardi euro) ulatuses võlgu, millega Šveitsi pank püüab näidata oma finantsvõimekust ja rahustada investoreid, kes on mures panga ümberkorraldamise pärast.
Credit Suisse ostab tagasi kuni 3 miljardi Šveitsi frangi (3 miljardi euro) ulatuses võlgu, millega Šveitsi pank püüab näidata oma finantsvõimekust ja rahustada investoreid, kes on mures panga ümberkorraldamise pärast.
Eesti 200 juht: Kaja Kallasel on riigi pikaajalised kulud käest läinud
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Wall Street tegi järsu languse, USA töökohtade arvu kasv survestab Föderaalreservi
Peaaegu 95% S&P 500 ettevõtetest langes. S&P 500 langes 2,8%, Dow Jonesi tööstuskeskmine langes 2,1%. Nasdaq 100 kukkus reedel ligi 4%.
Peaaegu 95% S&P 500 ettevõtetest langes. S&P 500 langes 2,8%, Dow Jonesi tööstuskeskmine langes 2,1%. Nasdaq 100 kukkus reedel ligi 4%.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pevkur esitab välisluure juhiks Kaupo Rosina
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Matti Maasikas: sõja olukorras mõeldakse sõjast, muu on spekulatsioon
Meie peamine eesmärk peab olema toetada Ukraina võitu ja see saab olema selline, mis on ukrainlastele piisav võit, neid rünnati, nemad panevad need piirid maha, rääkis Euroopa Liidu suursaadik Ukrainas Matti Maasikas.
Meie peamine eesmärk peab olema toetada Ukraina võitu ja see saab olema selline, mis on ukrainlastele piisav võit, neid rünnati, nemad panevad need piirid maha, rääkis Euroopa Liidu suursaadik Ukrainas Matti Maasikas.
Redgate: Eesti võlakirjade riskimarginaal on kiirelt tõusnud
Eesti oleks võinud 10aastaste võlakirjade emissiooni saada täis ka natuke väiksema intressiga kui 4%, aga igal juhul võib öelda, et geopoliitiline olukord on meie riskimarginaali tublisti tõstnud.
Eesti oleks võinud 10aastaste võlakirjade emissiooni saada täis ka natuke väiksema intressiga kui 4%, aga igal juhul võib öelda, et geopoliitiline olukord on meie riskimarginaali tublisti tõstnud.

Olulisemad lood

Kohus lasi Ossipenko vabaks halva tervise tõttu Prokuratuur vaidlustab: arstiabi saab ka vanglas
Viru maakohus otsustas neljapäeval kinnipidamisasutusest välja lasta Ida-Virumaa ärimehe Nikolai Ossipenko. Põhjus peitub mehe halvas tervises, mistõttu võib vahi alla võtmisega tekkida reaalne oht tema elule.
Viru maakohus otsustas neljapäeval kinnipidamisasutusest välja lasta Ida-Virumaa ärimehe Nikolai Ossipenko. Põhjus peitub mehe halvas tervises, mistõttu võib vahi alla võtmisega tekkida reaalne oht tema elule.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.