Hiljuti äratas Rootsis suurt tähelepanu telesaade, kus uuriti kui palju tuleb inimestel maksta tasudeks fondihalduritele.
Saade käsitles tegelikult väga lihtsat matemaatikat. Rootsi telesaates uuriti kui suuri kaotusi kannatavad aktsiafondide osakute omanikud fondihaldurfirmade tasude tõttu. Kuna ka enamik Eesti elanikke on tänaseks oma pensioniraha aktsiafondidesse paigutanud, on teema siingi väga oluline.
Telesaates toodi järgmine näide: oletame, et lapsevanem investeerib ühekordselt oma lapse jaoks 33 aastaks 10 000 krooni ühte aktsiafondi, mille aastane tootlus on 8% enne fondihaldustasude võtmist. Sel juhul oleks investeeringu väärtus 33 aasta pärast: 10 000*1,08*1,08*...(korrutamine 33 korda) = 126 761 krooni
Oletame nüüd edasi, et fondihaldur võtab 1,5% aastatasu. See tähendab samas näites, et aastane tootlus jääb (umbes) 6,5%, ehk 33 aasta jooksul kasvab 10 000 krooni nõndaviisi: 10 000*1,065*1,065*...(korrutamine 33 korda)= 79 898 krooni.
Järeldus: kuna fondihaldur võtab 1,5% aastatasu investeeritud raha põhjalt, siis langeb aastane tootlus 8%-lt 6,5%-ni. 33 aasta pärast tähendab see seda, et fondihoiustaja omab 126 761 krooni asemel ainult 79 898 krooni ehk on kaotanud tervelt 37% tasude tõttu.
Siit moraal: vaadake hoolikalt fondihaldurite tasusid ja valige madalama haldustasuga fond. Pikaajaliselt on tasude mõju tohutult suur.
Seotud lood
Foruse juhatuse liige Einar Laagriküll arutleb, milliste väljakutsetega ettevõtted peavad praegu silmitsi seisma ja kui oluline on järjest sagenevate küberrünnakut ajastul mõelda ka füüsilisele turvalisusele. Kui füüsilise turvalisuse samme läbi ei mõtle, võivad ülejäänud mehhanismid osutuda täiesti kasutuks.