Kommentaar: nipitamine kinnisvara müümisel ei aita

04. märts 2008, 00:00

Suur pakkumine on pannud kinnisvaramüüjad müügi edendamiseks tegema trikke, mis lähemal vaatlusel müügile mitte kaasa ei aita. Nipitamine ja hämamine pigem tekitab ebausaldusväärsust ning seeläbi pärsib müüki.

Kui lugeda kokku Tallinnas müügis olevad, siis neid on pakkumises kindlasti üle 2500. Meedias on olnud juttu sealjuures juba nii ülepakkumistest, hinnalangustest kui ka kinnisvarafirmade pankrottidest.

Madalama hinna näitamine.

Sagedane on korteriostjale madala hinna näitamine. Lähemal uurimisel selgub, et miljonikroonisele korterile lisandub veel parkimiskoha tasu ning eraldi raha eest tuleb panipaik osta. Ilma parkimise-panipaigata aga korterit ei müüda.

See meenutab hämamist lennupiltetitega, kus lennujaamamaksud "unustati" reklaamitavale madalale hinnale lisada. Nüüd on selline asi keelatud.

Kui korterit müüakse ainult koos parkimiskoha ja panipaigaga, siis on korrektne näidata kogu komplekti hinda. Kui korteriostjal ei ole kohustust parkimiskohta või panipaika juurde osta, siis võib korteri hinda näidata ka ilma.

Valed ruutmeetrid ja vale ruutmeetrihind.

Palju eksitakse korteri ruutmeetreid kirja pannes. Kummastaval kombel ei näidata kunagi korteri ruutmeetreid tegelikust väiksemana. Tegelikust suurem ruutmeetrite arv näitab kaubaks olevat korterit paremast küljest, kui see tegelikult on.

Vahest juhtub ka nii, et korteri ruutmeetritele liidetakse juurde rõdu, terrassi ja panipaiga pindalad. Seeläbi tekitatakse korteriostjates taas mulje, et korter on tegelikkusest suurem.

Järgmine võimalus on reklaamida mitte korteri hinda, vaid selle ruutmeetrihinda. Kui ruutmeetrihinna arvutamisel kasutada pindala koos rõdude-panipaikade-terrassidega, siis saab korteriostja jaoks üsna huvipakkuva numbri. Aga see ei ole tegelikkus!

Korteri pindala reklaamides on korrektne välja tuua selle netopind (ehk elamispind). Rõdude, terrasside ja panipaikade olemasolul ja juhul kui need kuuluvad korteriomandi koosseisu tuleks endiselt siiski välja tuua elamispinna suurus koos märkusega lisanduvatest pindadest.

Ruutmeetrihinnast rääkides on ainuõige rääkida elamispinna ruutmeetrihinnast.

Varjatud hinnakiri.

Olen leidnud mitmeid projekte, mida justkui müüakse, aga kus hinnakirja ei ole võimalik leida. Või on hinnakirja veebileht kaotatud ning hindadest või müügistaatusest aimduse saamiseks peab klient kõikide korterite plaanid ükshaaval läbi klikkima.

Meil on momendil ülepakkumine. Kui korteriinfo leidmine on läbi veebilehe hullupööra keeruliseks tehtud, siis on kliendi lihtsam võimalus pöörduda konkureeriva projekti poole. Korteritest turul puudust ei ole.

Hinnakiri koos müügisolevate korterite ja nende ruutmeetritega on iga kinnisvara müüva veebilehe A ja O.

Vale piirkond, vale kategooria.

Üsna sageli leiab kinnisvarakuulutusi, kus maakler on ilmselgelt eksinud objekti piirkonnaga. Suure tõenäosusega ei ole Mustamäe korter näpuvea tagajärjel kesklinna piirkonda kuuluvaks märgitud. Pigem on tegemist maakleri lootusega, et kesklinn on Mustamäest enam otsitud piirkond ning seeläbi on võimalik objektile enam tähelepanu saada. Või siis loodab maakler läbi valitud piirkonna põhjendada müügiobjekti kõrget hinda.

Kui piirkonnaga eksimise võib veel tõepoolest häda pärast ajada näpuvea kaela, siis kindlasti on raske õigustada juhust, kus näiteks korterelamuid pakutakse kruntide alajaotuses. Tegemist on taas paanilise tähelepanu püüdmise katsega, kus täiendavat rahalist kulu mittenõudev kuulutus pressitakse igasse võimalikku kanalisse igal võimalikul moel.

Vale piirkonna või vale kuulutuse rubriigiga saavutab maakler vaid seda, et teda mittehuvitav sihtrühm omab võimalust kuulutust näha. Krundiostja väga suure tõenäosusega siiski ei ole korteri ostmisest huvitatud. Vale kuulutus vales rubriigis devalveerib kogu infokanali usaldusväärsuse ning võib kinnisvarahuvilise sootuks peletada teise kanalisse infot otsima.

Kokkuvõtteks.

Eellpool on toodud mõned "nipid", millega kinnisvaramüüjad on end üritanud korteriostja jaoks huvitavamaks teha. Nipitamiste asemel peaks kinnisvaramüüja mõtlema, kas kliendil on tema juures mugav ostu sooritada? Kas taoline nipitamine tekitab usaldust? Või tekitab see pigem umbusaldust?

Kui klient leiab end planeeritud korteriostu "meeldiva jalutuskäigu" asemel "takistusjooksu rajal", siis on tal lihtne loobuda. Konkureerivate pakkumiste suur hulk teeb iga esialgu mõningast huvipakkunud projekti kõrvalejätmise imelihtsaks.

Soovitan kinnisvaramüüjatel olla avatud. Avatud nii info jagamise mõttes, kui ka teha kliendile kinnisvara ostmise ja info pärimise protseduur võimalikult lihtsaks. Kui klient näeb avatust, siis tekib ka usaldus. Ja ilma usalduseta ei tehta tänapäeval enam kinnisvaratehinguid.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 19:14

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing