Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti edu võti: kaasav juhtimine

    Heiki KripsFoto: Erakogu

    „Kust leida juhid, kes lahendavad meie probleemid?“ on vale küsimus, millele otsitakse õiget vastust. Hariduse juhtimise lektori Heiki Kripsi meelest on õige küsimus: „Kuidas kaasata inimesi meie ees seisvate eesmärkide saavutamisse?“

    Eesti riigi sünnipäevadel ja laulupidudel tunneme, et eestlane olla on uhke ja hää. Usume Eesti eduloosse. Muul ajal oleme töökad, kuid murelikud. Palgad kipuvad väikesed olema.
    Valimistel kõhkleme, keda valida. Teame, need kes valituks saavad, muutuvad riigimeesteks, kelle pilk väljapoole pealinna hästi ulatuda ei taha. Paljud neist saavad tasuva koha ettevõtete nõukogudes. Paljud meist lähevad võõrsile tööle. Kohalejääjatest vaatavad mõned igatsevalt ülespoole kas ehk hakkab mõnel valitsejal rahvast kahju. Paljud kahtlevad Eesti eduloos, arvates, et see on müüt.
    Muinasjuttudes on üks kangelane see, kes asjad korda ajab ja kuningriigi pärib. Mittevabadel rahvastel esineb ikka irratsionaalset uskumust tugevasse juhti, kes teab, oskab ja päästab. Idapoolses naaberriigis on sellised uskumused reaalsus.
    Jälgides meedias esinevaid kommentaare, kus riigi hüpoteetiline edu seatakse otsesesse sõltuvusse üksikute väljapaistvate isikute tegevusest, tundub, et oleme komistamas autokraatliku mõtteviisi reha otsa. On kummastav lugeda arutlusi selle üle, kas see või too erakond on ikka hea, kuna tal pole mõnda piisavalt tuntud inimest tipus ette näidata. Säärane isikukummardamine oleks ehk mõistetav, kui juhtideks saaksid andekad üliinimesed. Ühe mehe kultus tähendab juhtimisteooriates autokraatliku juhtimismudeli kummardamist. Autoritaarselt juhitud erakonnas, vallas, koolis jm liigub käsk ülalt alla ning olulisim märksõna on seal kuulekus. Kas usutakse tõesti, et kuulekus on Eesti eduloo võti?
    „Tark mees taskus“ on eesti muinasjutt, mis kujutab metafoorselt tarkuse edasiviivat jõudu. Targaks meheks taskus peaksid meile olema töötajad, teadlased ning muidu nutikad inimesed. Kas meie targad juhid teiste tarkust tahavad, kui nad on pärit autoritaarsest ühiskonnast, koolist, kodust ja on harjunud enesekeskselt vaid oma tarkusesse uskuma?
    Demokraatlik juhtimisstiil tähendab kuulamist, arvestamist, initsiatiivi soodustamist ja eelkõige kaasamist. Juhtimisõpikutes kirjeldatakse demokraatliku juhtimisstiili eeliseid autokraatliku ees: parem kvaliteet, suurem töömotivatsioon, rohkem originaalseid lahendusi, parem sisekliima.
    On võõrastav, kui lasteaeda või kooli juhitakse autokraatlikult. Sama võõrastav on, kui ülikool, mida ikka on peetud vaba mõtteviisi kandjaks, läheb juhtimises autokraatlikkuse teed. Tahaks hüüda retooriliselt: „Midagi on mäda Taani riigis!“ Autokraatliku võimupüramiidi korral juhib riiki mõne tipusolija tarkus. Demokraatliku juhtimismudeli korral püütakse kasutada nii juhtijate kui allpool olijate tarkust. 
    Autokraatlik mõtteviis kaldub nägema eesmärgina võimu. Demokraatlik mõtteviis näeb võimus vahendit eesmärkide saavutamiseks. Kui näiteks erakonna juhtide jaoks on olulisim saada võimu kaudu hüvesid, siis kaasneb sellega tüüpiliselt autokraatlik juhtimismudel, kus allpool olijad „teavad oma kohta“. Demokraatlik/kaasav juhtimismudel püüab anda võrdseid võimalusi kõigile, kel pädevusi ja andekust.
    Abraham Lincolni sõnad - valitsus rahva hulgast, rahva poolt, rahva jaoks – teadvustavad, et peamine eesmärk on rahva heaolu. Demokraatlik/kaasav juhtimine aitab seda eesmärki paremini saavutada kui autoritaarne.
    Autokraatliku mõtteviisi kandja ütleb: „Ei saa kohe! Meil pole raha, seepärast kannatage kuni mina loon teile tuleviku.“ Sellise mõtteviisi kandja kaldub tarka meest taskus umbusaldama uskudes sisimas: „Rahvas ei tea noist asjust midagi!“ Rahvakogu ettepanekute sumbumine riigikogus võib olla hoiatavaks märgiks Eesti eduloo stagnatsioonist autokraatliku mõtteviisi tõttu.
    Demokraatliku mõtteviisi kandja ütleb: „Mõelgem koos, kuidas, ja siis teeme. Mõelgem innovaatiliselt. Kui nii ei saa, siis kuidas saab?“ Sellise mõtteviisi kandja usub, et jalgratast pole vaja uuesti leiutada. Nii teadlastel kui praktikutest asjatundjatel on palju teadmisi ja ideid, mida kasutada.
    Jaapanlased ütlevad: „Tuleb leida õige küsimus ja sellele anda õige vastus, selle asemel et püüda anda valele küsimusele õiget vastust.“ Tundub, et vale küsimus, millele meil õiget vastust otsitakse on: „Kust leida juhid, kes lahendavad meie probleemid?“ Õige küsimus on minu meelest: „Kuidas kaasata inimesi meie ees seisvate eesmärkide saavutamisse?“
    Meil tuleb demokraatliku juhtimismudeli kaudu tähtsustada nii loovust ja initsiatiivi töökohtadel kui kodanikualgatust valdades ja külades. Nii aitab tark mees taskus meid Eesti eduloo müüdi reaalsuseks muuta.
    Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, Saku Õlletehase, Mootor Grupi, EMT ja Elioni ning Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.