Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Põlevkivi parim maks eeldab riigi enamust ettevõtetes

    Maailma Energeetikanõukogu Euroopa regiooni juht Einari Kisel.Foto: Andras Kralla

    Eestis võiks rakendada täiendava põlevkiviõli tootmise tulumaksu, kuid enne peaks riik saama kõikides põlevkiviõli tootmise ettevõtetes enamusosaluse, pakub Norra näitel välja Maailma Energeetikanõukogu Euroopa regiooni juht Einari Kisel.

    Põlevkivitoodete maksustamise teemal Eestis peetavates lahingutes käib vaidlus sisuliselt erinevate maksumudelite riskide üle riigile ja ettevõtjatele. Norra näitel võiks heaks lahenduseks olla täiendava põlevkiviõli tootmise tulumaksu rakendamine, mille eelduseks on riigi enamusosalus kõigis põlevkiviõli tootmise ettevõtetes.
    Keskkonnamaksude korral on suurimaks riskiks ettevõtete ja laenuandjate jaoks nn poliitiline risk: riigi soov makse tõsta on pidevalt päevakorral ning see vähendab igasuguste investeeringute tasuvust. Riigi jaoks on sisuliselt ainus risk seotud olukorraga, kus maksude tõstmise tulemusel juhtubki äkki nii, et ettevõtted panevad oma poe kinni. Maailmaturul konkurentsivõimetu põlevkiviõli sektor tähendaks riigile keskkonnamaksude ja ka muude sektoriga seotud maksutulude laekumise lõppu. Seega ettevõtja risk selle mudeli puhul on väga suur, riigil aga seotud vaid vindi ülekeeramisega.
    Omanikutulu (nn royalty) maksustamist naftatoodete puhul on maailmas peamiselt rakendatud kahel viisil: maksustades teenitud tulu (nagu Norras) või sidudes maksumäära maailmaturu hindadega (nagu Venemaal). Viimasel juhul jagavad ettevõtjad ja riik tuludega seotud riske: maailmaturu hindadega seotud maksutulu mõjutab ettevõtjate tulusid ja riigi eelarvelaekumisi. Samas on sellesse mudelisse sisse kodeeritud lühikeses perspektiivis ettevõtjatele ja pikas perspektiivis riigile mõjuv tulu pidev vähenemine inflatsiooni tõttu. Selle tulemusena suurenevad esmalt ettevõtjate kulud, mis suunab hinnavalemis riigi tulu perioodiliselt vähendama. Seega on tegu nii riigile kui ettevõtjale suhteliselt ebamugavate riskidega mudeliga, juhul kui maailmaturu hinnad ei kasva inflatsioonist kiiremini.
    Maailma parimaks ressursi maksustamise mudeliks loetakse Norras rakendatud nafta maksustamise skeemi, mille puhul maksustatakse täiendava tulumaksuga naftatootjaid. Selle mudeli põhieelduseks on aga riigi enamusosalus või kontroll naftat tootvates firmades – vastasel juhul viiakse ettevõtte kasum igasuguste „teenuste“ ostmisega minimaalseks ning riigil jääb õigustatud ressursitulu saamata.
    Siit tekibki ketserlik mõte: mis oleks, kui vahetaks riigile kuuluva ja erakätes olevate põlevkiviõli tootmise ettevõtete aktsiaid selliselt, et riik saaks kõikides ettevõtetes enamusosaluse, ning rakendaks seejärel täiendava põlevkiviõli tootmise tulumaksu? Tulemusena võiks riik saada maksimaalselt õigustatud tulu oma ressursilt ning eraomanikud tooksid juurde oskusteavet ja teeniksid proportsionaalselt ka investeeringutulu. Riigi ja ettevõtja riskijaotuse seisukohalt on see kõige rohkem tasakaalus olev mudel, kuigi riigi kaasosalus võib aeg-ajalt kaasa tuua ebameeldivaid üllatusi.
    Kuidas kasutada maksutulu? Omaette teema põlevkivitoodete maksustamise juures on seotud nende maksutulude kasutamisega.
    Keskkonnamaksude puhul tuuakse sageli välja vajadust katta nende kaudu keskkonnale tekitatud kahju. Kui aga vaadata, kuhu need rahad reaalselt suunatakse, siis seost põlevkivisektori keskkonnakahjude leevendamisega on sageli raske leida. Samuti tuleks selles kontekstis rääkida ka investeeringutest ja kuludest, mida ettevõtjad ise teevad keskkonnamõjude leevendamiseks – need kulud tuleks sel juhul võtta keskkonnatasude arvestusest maha. Põlevkivisektori keskkonnamõjusid analüüsivatest uuringutest on selgunud, et peamiseks mõjuks on tegelikult kulutused piirkonnas elavate inimeste tervise taastamiseks, miks mitte eraldada siis osa keskkonnamaksudest otseselt Ida-Virumaa tervishoiukulutuste katmiseks.
    Ka omanikutulu kasutamise põhimõtted tuleks enne selle rakendamist kokku leppida. Norra on nende tulude baasil üles ehitanud endale reservfondi ajaks, kui neil naftat enam pole. Eesti kontekstis tuleks sel juhul selgeks rääkida ka see, kuidas jätkata praegu keskkonnamaksude kaudu toetatavate projektide finantseerimist ning tagada ka eelmainitud tervishoiukulude katmine.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Jeen saavutas 34 aasta madalaima taseme, analüütikud ootavad valitsuse sekkumist
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Kohus nõuab ettevõtjalt äritüli keskel sadu tuhandeid eurosid
Ärimees Priit Kotkase ettevõtetel tuleb kohtuotsusega maksta pea 200 000 eurot ettevõttele, kus ta on teiste omanikega aastaid tülitsenud.
Ärimees Priit Kotkase ettevõtetel tuleb kohtuotsusega maksta pea 200 000 eurot ettevõttele, kus ta on teiste omanikega aastaid tülitsenud.