Katariina Krjutškova • 12. märts 2015 kell 21:01

Pentus-Rosimannuse veider meelemuutus

Katariina Krjutškova  Foto: Andras Kralla

Teadmatuse tõttu on maavarade küsimuses juhtiv emotsioon hirm, mille varjus sai endine keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus poliitilist populaarsust koguda, ehkki tema seisukohad on olnud heitlikud ning otsuste tagamaad äratavad kahtlust tema sõltumatuses, märgib Äripäeva ajakirjanik Katariina Krjutškova.

Eestis leiduvad maavarad võivad olla väärt isegi sadu miljardeid eurosid. Valitsuse senine maavarade uurimise ja võimaliku kaevandamise poliitika on olnud passiivne ja hüplik.

2012. aasta veebruaris kirjutas Äripäev, et keskkonnaministeeriumile esitas taotluse Lääne-Virumaa fosforiidimaardlatesse uuringuloa saamiseks ministri elukaaslase Rain Rosimannuse endine äripartner Siim Roode. Kelle huvides, keeldus ta vastamast.

Vihane reaktsioon

Teema kajastamine vihastas Rosimannust. Ta võttis toimetusega ühendust, kasutas ähvardavat tooni ja nimetas tema seostamist fosforiidilooga laimuks. Ehkki kaudselt paistsid Rosimannuse huvid ka keskkonnaministeeriumis sahtlis seisnud pakendiseaduse tagant, ei pruukinud tal fosforiiditeemaga seost olla. Siiski jäi tema äge reaktsioon arusaamatuks, kuni pool aastat hiljem lahvatanud Autorollo skandaal asetas keskkonnaministri, Rosimannuse ja Roode sidemed uude konteksti.

Toona ei rahuldanud Pentus oma elukaaslase endise äriparteri fosforiidiuuringute taotlust. Senimaani seisis Pentus jäigalt igasuguste maapõueuuringute vastu. Aga paar kuud hiljem muutis ta meelt. Keskkonnaminister saatis riigikantseleisse kirja, milles tegi ettepaneku uurida Eestis maagaasi ammutamise võimalust ja küsis selleks 54 500 eurot. Maapõueuurijate seas lahvatas pahameel, raha jäi saamata. Pentuse loosungina kinnistus hoopis: ei fosforiidi kaevandamisele ja maavarade uuringutele.

Arvestades fosforiidisõja mälestust, tundus arvatavasti turvalisem jääda konservatiivseks. Põrkuvate (äri)huvide tõttu on keskkonnaministeeriumi juhtimine ka mainekujunduslikult suur väljakutse. See võib seletada Pentus-Rosimannuse ministrikoha vahetust läinud sügisel.

Asi seisab

Eelkäija joont paistab järgivat ka keskkonnaminister Mati Raidma. Poliitilise ebaküpsuse tõttu seisab asi paigal, eelkõige raha taga, mis kuluks uuringute läbiviimiseks. Eesti on ses vallas arengus ligi 30 aastat maas, samas kui tehnoloogia areneb ja maailmaturule on uued vajadused.

Näiteks ei saa uuringuid tegemata aimu kaevandamisega kaasnevast keskkonnareostusest. Seega puuduvad vettpidavad argumendid nii kaevandamise pooldajatel kui ka selle vastastel.

Hetkel kuum