Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Murekiri Kihnust

    SA Kihnu Kultuuriruum juhataja Mare MätasFoto: Erakogu

    Pärimuskultuur ning elujõuline kogukond Kihnu saarel ei püsi, kui majanduslikud alustalad lakkavad olemast või hääbuvad, kirjutab SA Kihnu Kultuuriruum juhataja Mare Mätas.

    2005. aastal oli Kihnu Koolis keskmiselt veel 65-67 õpilast, täna on see arv kukkunud 36 peale ning suurem langus alles ootab ees. Noored pered ei saa saarel elada, sest puuduvad sobivad võimalused töö tegemiseks ning nad lahkuvad vastu tahtmist kas mandrile või välismaale. Sündimus langeb, töötus suureneb, rahvastik vananeb ja väheneb. Viimase viie kriisiaasta jooksul on Kihnu rahvaarv vähenenud rohkem kui saja inimese võrra. Oma osa on siin muidugi suremusel, mis ületab sündimust rohkem kui iial varem.
    Tänastest koolilastest pea 80% on õpetajate endi või vallatöötajate lapsed, mis näitab ülihalba seisu majanduses. Muid töökohti on väga vähe. Turismi osakaal kasvab, kuid see annab esialgu siiski vaid hooajalist sissetulekut. Suurtes raskustes on pered, kes oma lapsi linnas koolitavad.
    Kihnu pärimuskultuuri hoidmine muutub peagi võimatuks, kui pärimuse kandjad kaovad ning Kihnu koolis pole võimalik enam tantsupaarigi moodustada, sest lapsi pole. Mandrilt inimeste sissetoomine siin ei aita, sest räägime ju ikkagi pärimuskultuuri hoidmisest, mitte selle õppimisest. Selleks, et pärimuskultuur säiliks, peaks saareelanike enamik olema selle kultuuri kandjad, siit pärit head asjatundjad, kellelt siis mandrilt sissetulnud saaksid teadmisi ammutada ning saarel elamiseks vajalikke oskusi õppida.
    Kirja eesmärk on katse kutsuda kokku Eesti tugevamad eksperdid majanduse alal, tippspetsialistid ja poliitikud, et teadvustada probleemi olemust, leida meist huvitatud investoreid ning küsida nõu, kuidas elu jätkumine (pärimuskultuuri säilimine) võimalik oleks. Tegutseda tuleks kohe, sest viie aasta pärast võib-olla pole enam, kellega tegutseda.
    Tuleks korraldada Kihnu majanduskonverents, mille teemad oleksid järgmised: iseseisev energiamajandus, Kihnu regionaalprogrammi kohene taastamine ettevõtluse toetuseks ning tootmisettevõtete käivitamiseks (kohalikel on häid ideid palju, kuid puudub kapital), loomemajandus, käsitööettevõtlus, õmblustsehh, kalatööstus, elektroonikatööstus, kohalike põllumajandus- ja loomakasvatussaaduste väärindamine jms.
    Teame, et uue rahastamisperioodi vältel avanevad mitmed sobilikud meetmed ja me saame taotleda toetusi projektide elluviimiseks, kuid meil puudub vajalik omafinantseering ning selle teenimist ei võimalda eri turutõrked. Näiteks EASi vastavatud alustavale ettevõtjale suunatud programm ei aita ühtegi alustavat ettevõtjat väikesaarel.
    Kihnu on äärmiselt populaarne suvel. Kihnul on tohutult palju fänne, kes vähemalt sõnades unistavad saareelust, kuid kust alustada? Kihnus samahästi puudub kinnisvaraturg või kui see ka mingil kujul olemas on, siis pole tegu likviidse kinnisvaraga, mis oleks aluseks näiteks ettevõtluslaenu andmisel.
    Olen äärmiselt suures mures Kihnu pärimuskultuuri jätkusuutlikkuse pärast, kultuur ei püsi ilma majanduseta ning ka vastupidi, kultuur toidab majandust (turismimajandust, käsitööettevõtlust jm). Äkki keegi saab aidata?
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

LHV võlakirjad märgiti pea 2,5 kordselt üle
Eelmisel reedel lõppes LHV Groupi esimese taseme täiendavatesse omavahenditesse kuuluvate võlakirjade pakkumine finantsinstitutsioonidele ja suurema investeerimisportfelliga teadlikumatele investoritele.
Eelmisel reedel lõppes LHV Groupi esimese taseme täiendavatesse omavahenditesse kuuluvate võlakirjade pakkumine finantsinstitutsioonidele ja suurema investeerimisportfelliga teadlikumatele investoritele.
Joonas Jõgi: Eestis avaldatakse isikuandmeid kohati valimatult
Euroopa Kohtu otsus tunnistada kehtetuks äriregistrites tegelike kasusaajate andmete vabalt kättesaadavaks tegemise kohustus rõhutab infoteenuse pakkujate vastutust, kirjutab Äripäeva Infopanga juht Joonas Jõgi.
Euroopa Kohtu otsus tunnistada kehtetuks äriregistrites tegelike kasusaajate andmete vabalt kättesaadavaks tegemise kohustus rõhutab infoteenuse pakkujate vastutust, kirjutab Äripäeva Infopanga juht Joonas Jõgi.
Silvano kasvatas käivet, kuid ärikasum langes surve alla
Pesutootja Silvano müügitulu on tänavu üheksa kuuga mullusest ligi 20 protsenti suurem, samas ärikasumis on näha ligi 12 protsendi suurust tagasiminekut, selgub börsiteatest.
Pesutootja Silvano müügitulu on tänavu üheksa kuuga mullusest ligi 20 protsenti suurem, samas ärikasumis on näha ligi 12 protsendi suurust tagasiminekut, selgub börsiteatest.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Kõlvart: Porto Franco kriminaalasi linna juhtimist ei mõjuta
Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti kinnitusel Porto Franco süüasja arutamine linna juhtimist ei mõjuta, prokuratuuril etteheiteid linnavalitsuse ega ametnike tööle pole, ütles ta.
Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti kinnitusel Porto Franco süüasja arutamine linna juhtimist ei mõjuta, prokuratuuril etteheiteid linnavalitsuse ega ametnike tööle pole, ütles ta.
No pressure, Harmet! Ukraina lasteaia ehitamise aeg hakkas jooksma
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Raadiohommikus: pealinna linnapea ja kütuse hind
Nädala esimene Äripäeva raadio hommikuprogramm võtab luubi alla kütuse- ja aktsiaturud ning Tallinna tegemised.
Nädala esimene Äripäeva raadio hommikuprogramm võtab luubi alla kütuse- ja aktsiaturud ning Tallinna tegemised.

Olulisemad lood

Välispoliitika vaatleja ja jalgpalliekspert: Laheriigid ostavad spordi abil head mainet
Pärsia lahe riigid, nagu ka Putini oligarhid, on püüdnud just spordi kaudu endale head mainet osta, rääkis jalgpalliasjatundja, välis- ja julgeolekupoliitika ekspert Indrek Kannik raadiosaates “Kuum tool”.
Pärsia lahe riigid, nagu ka Putini oligarhid, on püüdnud just spordi kaudu endale head mainet osta, rääkis jalgpalliasjatundja, välis- ja julgeolekupoliitika ekspert Indrek Kannik raadiosaates “Kuum tool”.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.