Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Üks õige eesti naine võib vabalt olla moslem

    Kätlin Hommik-MrabteFoto: Erakogu

    Arabist, islamoloog ja moslem Kätlin Hommik-Mrabte kinnitab pearäti külge uhkusega sõle.

    Kuressaare poe esine pakiautomaat. Saadan pakke. Kõrvale pargib minibuss, millest hüppab välja üks „öige saare mees“. Näen silmanurgast, et ta uurib mind. Siis teatab valjul häälel autos istuvale sõbrale: „Nönna siis need pommid posti saavadkist!“ Kes ei tea, siis nii mõtleb ta minu pearäti pärast. Olen moslem. Eestlannast moslem. Oma kodulinnas.
    Jään mehele lihtsalt järele vahtima. Ta tõstab autost oma seltsilise ratastooli ja aitab tolle sinna istuma. Siis lähevad nad poodi. Lähen oma poegadega ka poodi. Kohtume juhtumisi samade meestega uuesti piimatoodete leti ääres. Ratastoolis mees valib seal midagi. Minu viieaastane Joosep sätib ennast onu kõrvale, vahib tollele otse suhu ja küsib valju häälega: „Emme, mis see onu toolis istub? Kas tal on midagi viga vä?“ Nüüd on minu võimalus kasvatustööd teha: „Jossu, ebaviisakas on niimoodi valjusti teisi inimesi nende kuuldes kommenteerida. Ainult rumalad inimesed teevad nii. Ta võib ju ennast halvasti tunda. Onul on ilmselt jalad haiged, sellepärast on tal tooli vaja.“
    Kodus pole enam turvaline
    Olen moslem juba 14 aastat, rätiga 13 aastat. Kummalisi pilke ja kommentaare olen kogenud üliharva. Ja mulle meeldib, et eestlased on vaoshoitud ja sõbralikud. Mis mind aga tõsiselt häirib on see, et alates sellest, kui pagulaste teema on Eesti ühiskonnas lained lööma hakanud, ei tunne ma end omas kodus enam nii hästi ja turvaliselt kui varem. Nüüd on äkki kõigil õigus oma salajasimad sallimatud mõtted välja pursata.
    Vaenulikkust tunnetavad äkki kõik, kellel on vähegi välismaalastega pistmist. Seda tunnetan mina, rätiga eestlanna; tunnetab Tartu Ülikooli pakistanlasest doktorant. Seda tunnetab eestlannast emme, kes viib mänguväljakule oma keskmisest tõmmuma, kuigi puhast eesti keelt rääkiva lapse, kes on Eestis sündinud ja kasvanud. Seda tunnetavad meie oma Igorid ja Svetad, isegi kui nad on siin sündinud ja räägivad hästi eesti keelt. Loomulikult tunnetavad seda ka pagulased, kelle pärast kogu see kära üldse on tekkinud. Näiteks üks Vao pagulaspere, kes viimaks leidis omale Tallinnas korteri. Hiljuti kuulsin, kuidas neil oli pea võimatu omale perearsti leida. Lõpuks võttis nad piirkonnaarst, kes on selleks kohustatud. Ja kommenteeris (tugiisiku juuresolekul!), et näe, ahvid on džunglist välja tulnud. Seejärel tegi skandaali, sest laste vaktsineerimise kohta pole piisavalt dokumente, see olevat hirmus oht Eesti lastele. No mitte et Eestis ei oleks laienemas trend lapsi mitte vaktsineerida lasta. Ja mitte et Süürias poleks juba aastaid inimestel muid prioriteete kui vaktsiinid.
    Kirumise, vingumise ja kritiseerimise aeg on läbi. Lihtsalt peab olema. Käes on aeg midagi ära teha. Ka parima tahtmise juures ei saa kätt migratsioonile ette panna. Inimesed tulevad ja lähevad. Lausa kohatu on korrutada, kas me ikka tahame, et siia inimesed tulevad. On aeg hakata päriselt  arutama, kuidas me nende tulemist tahame. Ja missuguste inimeste tulemist. Ja kuidas oleks kõige parem neid meie ühiskonda integreerida.
    Eestlaseks teeb kultuur
    Alustagem kas või eesti keele õppest. Anname endale aru, et see, mis me selles vallas siiani teinud oleme, ei kõlba kuhugi. Me oleme olnud iseseisvad üle 20 aasta ja meil on terve hulk vähemusi, kes räägivad kas viletsat eesti keelt või ei räägi üldse. Kuidas on see võimalik? Mida me valesti teeme? Tehkem nüüdsest paremini! Õnneks paistab, et asjaomased instantsid juba liiguvad selles suunas – Eesti moslemikogukonnal paluti koostada keelehuviliste nimekiri. See on valmis ja päris pikk; nimekirjas olijad ääretult tänulikud, lausa põnevil.
    Geneetilise testi järgi eestlast tuvastada ei saa. Eestlaseks teeb meid meie keel, kultuur. Ja mis peamine – eestlane on see, kes tunneb end eestlasena. Mind on kasvatatud olema uhke selle üle, et ma olen eestlane. Ja ma olen uhke. Olen ka uhke saarlane.
    Kunagi võttis saarlaseks saamine ka väga palju aega. Minu vanaisal näiteks, kes on pärit Märjamaalt. Kuid temast sai esimene Kuressaare aukodanik, sest tema oli Kuressaare nime ennistamise eestvedaja, vabadussõja ausamba taastamise eestvedaja, Rahvarinde aktiivne liige. Tõmmu, ronkmusta peaga, sündinud Valter Vultmann, kuid Eesti vaimus tänu oma isale sai temast Valter Hommik, kelle pilte ja asju on Saaremaa muuseumi 20. sajandi ekspositsioon täis tipitud. Üks õige Eesti mees ja õige saarlane. Ja mina olen tema lapselaps – üks õige eesti naine, kes kinnitab uhkusega oma räti külge sõle.
     
  • Hetkel kuum
Paul Künnap: Soome ja Rootsi võidujooks terase pärast annab Eestile õppetunde
Rohepöördest tingitud tööstuse ümberorienteerumise ja ka ümberpaiknemise ajaaken ei ole lõputu. Kes esimesena suudab vajalikud investeeringud teha ja enda juurde meelitada, on järgnevateks kümnenditeks võitja, kirjutab värske näite põhjal advokaadibüroo Sorainen partner Paul Künnap.
Rohepöördest tingitud tööstuse ümberorienteerumise ja ka ümberpaiknemise ajaaken ei ole lõputu. Kes esimesena suudab vajalikud investeeringud teha ja enda juurde meelitada, on järgnevateks kümnenditeks võitja, kirjutab värske näite põhjal advokaadibüroo Sorainen partner Paul Künnap.
Balti aktsiad jätkasid tõusulainel
Neljapäeval sai sel nädalal alanud Balti aktsiate tõus jätku, kui Balti koondindeks Baltic Benchmark kerkis 0,36%.
Neljapäeval sai sel nädalal alanud Balti aktsiate tõus jätku, kui Balti koondindeks Baltic Benchmark kerkis 0,36%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Teabevara on nagu ülikool
„Teabevara tunnis“ saad piiluda teabevara köögipoolele.
„Teabevara tunnis“ saad piiluda teabevara köögipoolele.
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Tesla plaan keskenduda odavamatele sõidukitele kergitas aktsia hinda
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Swedbank kaotas kasumit vähem kui SEB
Eesti kahe suurema panga tulemusi vaadates on näha, et Swedbanki kasum kahanes esimeses kvartalis vähem kui SEB-l.
Eesti kahe suurema panga tulemusi vaadates on näha, et Swedbanki kasum kahanes esimeses kvartalis vähem kui SEB-l.
Robotit arendav Eesti idufirma kaasas 1,5 miljonit eurot
Eesti idufirma 10Lines kindlustas 1,5 miljoni euro suuruse investeeringu, et laiendada tegevust Ameerika Ühendriikides.
Eesti idufirma 10Lines kindlustas 1,5 miljoni euro suuruse investeeringu, et laiendada tegevust Ameerika Ühendriikides.