Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riigikontroll, lõpeta raha raiskamine

    JuhtkiriFoto: Anti Veermaa

    Riigikontroll võiks olla maksumaksja raha heaperemeheliku kulutamise eeskuju, aga kahjuks ei ole, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

    Riigikontroll andis eile kümme üldsõnalist soovitust tööturu probleemide lahendamiseks. Äripäeva meelest võiks riigikontroll keskenduda pigem oma põhilisele, st kontrollifunktsioonile maksumaksja raha kasutamise üle. Aga veelgi enam: ta võiks ise olla maksumaksja raha heaperemeheliku kulutamise eeskuju. Kahjuks on lugu päriselt just vastupidi.
    Äripäeva meelest võiksid kõigi riigiasutuste aastaraamatud, aruanded ja kõik muud kogumikud-teavikud olla e-väljaanded – neid ei pruugi üldse paberisse trükkida: isegi riigikogu saadikud on võimelised aruandeid lugema elektroonilisel kujul. See kehtib peale riigikontrolli ka kaitsepolitsei, Eesti Panga, finantsinspektsiooni ning kõigi teiste maksumaksja raha eest ülalpeetavate asutuste ja organisatsioonide kohta, kes oma tegevusest aruannete, raportite või muude kogumike kujul aru annavad. Meil on e-riik ja riigiasutused võiksid oma väljaandeid kirjastades paberist loobudes head eeskuju anda. Paraku hiilgab ülimahukate koguteoste trükkimisega just riigikontroll.
    Riigikontrolli teosedFoto: Andres Haabu
    Riigikontrolli hiigelteos
    Riigikontroll tähistas viimast riigikontrolöride vahetust viieköitelise koguteosega “Riigikontroll ajakirjanduspeeglis 1918-2012“ – iga köide umbes tuhande leheküljeline – mille idee ­autor ja koostaja on riigikontrolli kommunikatsiooniteenistuse juht Toomas Mattson. Mahukaid paberväljaandeid on riigikontroll valmistanud varemgi: 2009 ilmus näiteks rohkem kui 800-leheküljeline “Riigikontroll 1918–2008: sissevaateid ajalukku, dokumente, artikleid”. Need kaks koguteost kokku moodustavad hiiglasliku kastitäie, mis on saadetud ka Äripäeva toimetusse. Selle kastitäie liigutamine vajab kahe mehe jõudu. Eelmisel aastal nägi trükivalgust ligi 500-leheküljeline “Riiklik VEB-fond: kuidas riigikogu VEB-fondi loomise otsust täideti”.
    Riigikontrolli koduleheküljel seisab, et nimetatud hiigelkogumik on kummardus meie oma riigile – selle ilmumine langes Eesti 95. sünnipäeva aega. Äripäev ei vaidlusta sugugi säärase materjali kogumist ja korrastamist, ent e-riigile kohane ja väärikas oleks teha sedasorti kummardus oma riigile e-kujul. Ka riigikogule tehtud riigikontrolli aruandeid avaldataks paberis – milleks? E-väljaandest piisaks täiesti.
    Ka riigikogulane võib veebist lugeda
    Eesti Pank vähemasti ei trüki aastaaruandeid tiraažis, mida nii palju üle jääb, et peab pärast kastide kaupa jalust ära saatma. E-kataloogi Ester andmetel ei jõua Eesti Panga aastaaruanded raamatukogudesse paberkujul juba ammugi. 150 eksemplari paberisse siiski trükitakse, et neid jagada riigikogu liikmetele – kes võiksid neid samahästi lugeda veebist, sest Eesti Panga koduleheküljel on need kõik ilusti olemas.
    Ka finantsinspektsioon võiks oma aastaaruanded südamerahus kõik vaid e-kujul avaldada. Seegi asutus trükib tavaliselt – mõni aasta on ka vahele jäänud – paarsada eksemplari siiski paberisse – jällegi riigikogu saadikute tarvis, kes paistavad niimoodi e-riigi arengu suurima pidurina. Kaitsepolitsei aastaraamatud on toimetustele igal aastal kahtlemata huvitav materjal nagu ka Eesti Panga ja finantsinspektsiooni aastaaruanded, ent ajakirjanikud loevad neid sama meelsasti e-kujul.
    Riigikontroll, kes peaks olema maksumaksja südametunnistus, kõrgub sellel taustal halva eeskujuna oma mitmekiloste koguteostega. Iga materjali koostajat peaks huvitama, kui paljud selle vastu üldse huvi tunnevad, e-esituse korral oleks see kergemini jälgitav.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Ignitis kinnitas kõbusa dividendi
Leedu energiaettevõte Ignitis Group kinnitas eile toimunud aktsionäride korralisel üldkoosolekul eelmise aasta teise poolaasta eest aktsionäridele makstava dividendi, selgub börsiteatest.
Leedu energiaettevõte Ignitis Group kinnitas eile toimunud aktsionäride korralisel üldkoosolekul eelmise aasta teise poolaasta eest aktsionäridele makstava dividendi, selgub börsiteatest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Hollandi firma plaanib Pärnusse miljarditehast Riisalo: kui saame neid kuidagi aidata, siis teeme seda
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse.