Vilja Kiisler • 28 detsember 2015

Kas Rõivas on hulluks läinud?

Taavi Rõivas  Foto: Anti Veermaa

Einsteinile omistatakse ütlust, et hullumeelne on teha sama asja üha ja aina lootuses, et seekord on tulemus midagi muud.

Kindlasti pole peaminister Taavi Rõivas hulluks läinud, kui ta ütleb, et peame tegema samamoodi ja veel paremini, aga mitte teisiti (EPL). Võib olla kuuleb ta reformierakondlasena sõnas „paremini“ eelkõige parempoolset maailmavaadet ja sõna „teisiti“ on välistatud puhtalt selle pärast, et see oli sees Keskerakonna valimisloosungis. Aga kõlab küll, pehmelt öeldes loogikavabalt, ei saa parata. Majanduskasvu pole ollagi, raha pageb Eestist tuhatnelja selja taha vaatamata, aga ainus, mida peaminister meile saab lubada, on see, et mitte midagi ei muutu.

Peale selle, et tuleb pingutada. „Peame veelgi rohkem pingutama ja siis on võimalik ka Soomele ja Rootsile järele jõuda.“ Selline uskumus näib eeldavat, et Soome ja Rootsi püsivad paigal. Et Soome ja Rootsi on need magavad jänesed, kellest aeglaselt, aga see-eest visalt liikuv kilpkonn Eesti võib mööda rühkida.

Püüd teha „samu asju veelgi paremini“ on sihti silmas pidades vastuolu terminites. Rõivasele on osutunud ülemäära raskeks, ehk pigemini lausa võimatuks missiooniks püsida uue Põhjamaa kontseptsiooni säravalt sõnastanud kõnekirjutaja ideelennu kõrgusel. Eesti keele vingerpussi tulemusena võib põhja jõudmine lõppeks tähendada põhjaminemist. Kuulda põhja-sõnas põhjuse, süü, juurteni, oma tõelise olemuseni jõudmise võimalust eeldab aga mõtlejat, mitte poliitikut. Ammugi mitte neid poliitikuid, kelle tegevuse ainus küte on püsida võimul ja mitte teha vigu. Sest kes ei tee, sellel ei juhtu.

 

Hetkel kuum