Miks mind pensionifondi tootlus ei huvita

Kui meil on võimalik iga päev jälgida oma pensionifondi käekäiku, siis näiteks Ameerika Ühendriikide 401 (k) pensioniplaan on välja töötatud nii, et inimesed ei näe oma hetkeseisu. Aastas paar korda saadab fondijuht inimestele ülevaateid, kuidas läinud on, ja sellega asi piirdub. 401 (k) plaani eesmärk on valmistada inimesi rahaliselt ette pensionilejäämiseks, mis paljudele töötajatele on alles aastate kaugusel. Kui inimene näeks iga päev fondi tootlust ja suuremaid kõikumisi, võib tekkida pensionipaanika ning paljud tormaksid raha kohe välja võtma. See võib viia raha ärakulutamiseni ning kui pensionipõlv käes, pole midagi kõrvale pandud.

Kui pidevalt jälgida aktsiaturgude ja pensionifondide kõikumisi, võivad tekkida igasugu huvitavad mõtted, mis soodustavad eelkõige lühiajalist mõtlemist ning spekuleerimist. See on aga vastupidine aastatepikkusele protsessile, mis pensioni kogumine ju tegelikult on.

Pensionifondid on meil äri, kus inimesi ahvatletakse suure tootlusega fondiga liituma. Ometi soodustavad sellised kampaaniad ja reklaamid pigem spekulatiivset, mitte pikaajalist mõtlemist. Avalik arvamus kaldub ikka sinnapoole, et muretumaks vanaduspõlveks peaks kõrgeima tootlusega fondiga liituma. Kuid ajalugu on tõestanud, et aastad ei pruugi olla vennad ja tänane parim fond ei pruugi ka järgmisel aastal parim olla.

Üks võimalus oleks näiteks suurendada igakuiseid sissemakseid pensionifondi. Ühe panga väitel tuleks elamisväärse pensioni saamiseks igakuisest sissetulekust panna kõrvale vähemalt 10 protsenti, tagamaks, et pension moodustaks 60–70 protsenti viimasest palgast. Et sissemaksed suureneksid, võiksid need tulla automaatselt inimese palgatõusust. Nagu ma oma ettepanekus „Pension kasvama tööandja abiga"  välja tõin, ei kaotaks tööandja sellise automaatse säästmise süsteemiga midagi ningvõitjaks oleks töötaja.

Eestis on kasvanud palgad ja seetõttu ka sisetarbimine. Uusi kaubanduskeskusi kerkib nagu seeni pärast vihma. See näitab, et palgakasvuga hakatakse ka rohkem tarbima. Aga kui palju mõeldakse selle juures oma tuleviku kindlustamisele? Kui pensioni kogumiseks suunatakse mingid protsendid palgakasvust, ei peaks inimene oma seniseid tarbimisharjumusi muutma ja püksirihma pingutama.

Praegune süsteem soosibki lühiajalist mõtlemist ja spekulatiivset lähenemist pensioni kogumisele. Meid ahvatletakse liituma kõrge tootlusega pensionifondidega, samal ajal hirmutatakse meid juttudega elamisväärsest pensionist.

Aktsiaturg ise enda liikumistega tekitab iga päev spekulatsioone. Poleks ka imestada, kui pärast iga suuremat langust või tõusu vaadatakse kohe üle ka enda pensionifondi tootlus. Ometi peaks arvestama sellega, et aktsiaturg käitubki nagu hullumeelne ning lühiajaliste kõikumiste jälgimise põhjal langetatud otsused ei käi kokku aastatepikkuse pensioni kogumisega.