Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Appi, varsti lähen pensionile!

    Kristi MalmbergFoto: Andras Kralla

    Investeerimist ei pea alustama 1000 või 10 000 euroga, piisab ka sajast, kirjutab Äripäeva kujundus- ja fototoimetuse juht Kristi Malmberg. Siis ei pea vähemalt endale vanast peast ette heitma, et midagi ei teinud.

    Väidetavalt saab inimene just neljakümnendates päriselt aru, et ta ükskord tõepoolest sureb. Ja enne seda tuleb pension. Mida aasta edasi, seda rohkem ma sellele mõtlen.
    Mulle meeldib vananemine, ja mulle meeldiks olla üks neist heas vormis pensionäridest, kes mõne Vahemere-äärse kuurordi rannapromenaadil jalutavad, kokteiliklaas käes. Tahaksin lubada endale mugavat reisimist, gurmeerestorane ja kvaliteetset arstiabi. Kes ei tahaks, eks ole?
    Tean, et paljud minu eakaaslased on jätnud oma pensionipäevade elatustaseme riigi ja saatuse hooleks. Osa pole liitunud ka II sambaga, sest meievanustele pole see kohustuslik. Suures plaanis on suhtumine selline, et pensionisambad on pettus, aktsiate ostmise asemel võib raha kohe põlema panna ja üleüldse surevad vähemalt mehed enne pensionileminekut ära.
    Ainus väike lootus on lapsed, keda mina pean üheks kõige ebakindlamaks investeeringuks üldse. Lapsel on enda keskeani piisavalt tegemist õpingute, ülestöötamise, eluasemelaenu ja isiklike laste kasvatamisega. Vähe on neid, kes suudavad oma vanemaid nii külluslikult toetada, et tagavad neile samasuguse elujärje, kui neil oli tööl käies.
    Mida siis teha?
    Vaadates, mis toimub meie rahvaarvuga, on selge, et tuleb ennast ise päästa, mitte loota riikliku pensioni peale. Juba aastaid tiksub mul garanteeritud tootlusega III pensionisammas. Tõenäoliselt saaks ise sama rahaga mässates parema tulemuse, aga suhtun sellesse nii, et vajalikul ajahetkel on mul kindel rahasumma olemas. Igav, aga suhteliselt turvaline seljatagune.
    Esimesel võimalusel liitusin ka II pensionisambaga ja selle tervis on siiani päris hea. Vähemalt praegu paistab, et sealt mingit arvestatavat pensionilisa isegi saab.
    Ent selleks, et 70aastaselt Vahemere ääres kokteili libistada, on seda kõike loomulikult vähe. Sestap alustasin paar aastat tagasi omapäi investeerimisega. Esialgu võtsin rahulikult ja paigutasin tekkinud säästud mõnesse fondi, mis tundusid põnevad. Lähtusin sellest, et ei liiguta seda raha enne 20 aastat, seepärast mõtlesin nii võimalikele poliitilistele protsessidele, arengumaade majanduskasvule kui ka tehnoloogia arengule ja keskkonnakaitsele. Eks paistab, mis saab, vahepeal olin korralikult plussis juba, nüüd olen väikeses miinuses. Ühte fondi, millel aga eriti hästi on läinud, ostsin veidi juurde.
    Investeeri!
    Selle aasta alguses soetasin peotäie kodumaiseid aktsiaid ja lubasin endale, et hakkan igal kuul panema teatud rahasumma investeerimiskontole. Näen ma siis odavaid lennupileteid maailma teise otsa, tahan auto välja vahetada või perega spaasse minna – endaga kokku lepitud rahasumma panen igal juhul iga kuu investeerimiskontole. Kui raha veidi kogunenud, ostan selle eest midagi, mis parasjagu tundub investeerimisobjektina huvitav.
    Soovitan seda kõigile. Rikkaks tegevat äriideed ei tule kaugeltki kõigile, heldeid ja edukaid lapsi ei kasva paraku kõigil, tervis ei pruugi kõigil kõrge eani töötamiseks vastu pidada. Investeerimine on kõigile kättesaadav. Ei pea alustama 1000 või 10 000 euroga, piisab ka sajast.
    Muidugi võib tulla sõda, hüperinflatsioon, finantsturgude kokkuvarisemine. Võimalik, et kuurordi asemel veedan pensionipõlve vaese ja haigena ühetoalises korteris. Aga vähemalt ei pea ma siis sisimas põdema, mida kõike oleksin võinud noore või keskealisena oma tuleviku kindlustamiseks ette võtta. Tulevikus ähvardavale virelemisele tuleb vastu hakata olevikus.
  • Hetkel kuum
Statistikaamet vastab kriitikale: kuidas kujuneb elektrihinnaindeks?
Elektrihinnaindeksi arvutamist mõjutab ka riigipoolne sekkumine, muutust hinnaindeksis näeme peagi, selgitab statistikaameti juhtivanalüütik Lauri Veski vastukajana Äripäeva “Makromaania” uudiskirjale.
Elektrihinnaindeksi arvutamist mõjutab ka riigipoolne sekkumine, muutust hinnaindeksis näeme peagi, selgitab statistikaameti juhtivanalüütik Lauri Veski vastukajana Äripäeva “Makromaania” uudiskirjale.
Kui Mars kutsub: Musk soovib 55,8 miljardit Tesla varadest
Tesla autod kutsutakse jälle tagasi uue ohtliku defekti tõttu. Elon Musk on aga hõivatud mujal rindel ning tegeleb oma mitmekümnemiljardilise kompensatsioonipaketi väljanõudmisega.
Tesla autod kutsutakse jälle tagasi uue ohtliku defekti tõttu. Elon Musk on aga hõivatud mujal rindel ning tegeleb oma mitmekümnemiljardilise kompensatsioonipaketi väljanõudmisega.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Usaldamatus valitsuse majanduspoliitika suhtes on järsult kasvanud
Üheks suuremaks ettevõtteid mõjutavaks probleemiks on tõusnud vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes, selgus täna esitletud majanduse konjunktuuri kvartaalsest ülevaatest.
Üheks suuremaks ettevõtteid mõjutavaks probleemiks on tõusnud vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes, selgus täna esitletud majanduse konjunktuuri kvartaalsest ülevaatest.