Asendustegevuste Eesti

Ma ei saa nõustuda presidendiga selles, et vabariigi aastapäeva kõnes ei saanud ta mahti Eesti inimesi kohe mitte millegi ees kiita või tänada – ka muidu üdini pahana näivaid poisiklutte tuleb ju eneseusu ehitamiseks vahel tunnustada –, kuid kriitikas silmapaistva osa meie inimeste arusaamatult ebademokraatliku käitumise aadressil oli ta karjuvalt objektiivne.

Ilves kordas üle viimase aasta hitt-põhitõed: Euroopa Liidu välispiir tuleb pidama saada; terrorism on risk ja meie isegi siin Eestis tegeleme selle maandamisega. Mure Eesti püsimajäämise pärast saadab meie väikest riiki ilmselt igavesti. Kes pagulaskriisi lahendamisele kaasa ei aita, see peab leppima väiksemate eurotoetustega. Meeldigu see meile või mitte.

Presidendi viidatud valitsuse malepartiide käitumismuster – kui teie teete seda, saame meie toda – on omane juba kogu ühiskonnale. Eestlased pole kunagi just kuigi kõvade kauplejatena silma paistnud, kuid oma põhiväärtusteks peetavate totruste õigustamise nimel ollakse nüüd Maarjamaal valmis suisa harke ja tõrvikuid haarama. Need ongi täielikud asendustegevused.

President avaldas muret kõigi nende tundide pärast, mida raisatakse juba teist aastat vaidluste peale, kuidas kaks täiskasvanud inimest oma eraelu korraldama peaksid või tohiksid. Ta tuletas meelde, pidades silmas pagulasi, keda meil veel pole, et hirm tundmatuse ees on mõistetav ja hoomamatus on mõnikord kõige koledam, sest see toitub lisaks tõsiasjadele ka eelarvamustest ja sageli otsestest valedest.

Seda ei saa ütlemata jätta president, kes valitseb riiki, kus pole ühtegi pagulast ja avalikult gei olla julgevad vaid vähesed, kuid mille rahvas peab oma suurimateks muredeks võib-olla saabuvaid sõjapõgenikke ja läbi arutlemata kooseluseadust. Kolmapäeva õhtul tuletas ta meelde tõsiasja: kellelgi pole õigust süüdistada teisi, kui ise seejuures peeglisse ei vaata.

Pseudomurede kõrvalt ei jää aega, et arutleda palgavaesuse, hariduse tuleviku, Eesti maksusüsteemi, teadusesse ja arendusse investeerimise üle ning Eestile hädavajalike Euroopa Liidu poliitikate üle.

Kellelgi pole põhjust pidada Eestit Vene piiril tiksuvaks mini-Šveitsiks, kus mitte kunagi nagunii mitte midagi ei juhtu ja kellest suured Euroopa Liidu sammud lähevad lõpuks ikka mööda. Ärme abista pagulasi, siis oleme neutraalsed ja ei pane ka terroristid meid tähele ega segune meie kahvatu päikesekartlik jume. President ütles selgelt: selline mõtteviis on absurd.

Kasutades Taavi Rõivase parasiitväljendit, tuletas Ilves meelde: on aeg riigimehelikkuseks. Lisaks kindaheitena poliitikutele on aeg samaks ka igal kodanikul. Riigimehelikkusega käib kaasas mõistagi ka inimlikkus.

Nii võiks tuletada meelde asendusprobleemidega oma päevi ja sotsiaalmeediat sisustavatele eestimaalastele Taani päritolu Norra kirjaniku Aksel Sandemose end inimrühmale vastandama keelava Jante seadusega: sina võid igaühelt midagi õppida ja sina võid küll targem olla, aga see ei tee sind veel paremaks.