Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ettevõtja elu läheb kergemaks

    Statistikaameti peadirektor Andres OopkaupFoto: Raul Mee

    Vastupidiselt seni tekkinud arusaamale on statistikaamet pidevalt vähendanud ettevõtete halduskoormust, kirjutab statistikaameti peadirektor Andres Oopkaup vastuseks hiljuti levinud kriitikale.

    Avalikkusele on võinud jääda mulje, et statistikaamet pole ettevõtete aruandluskoormuse vähendamiseks teinud muud kui ähvardanud sunnirahaga. Tegelikult on ettevõtjate seas tehtud selgitustööd nii andmete esitamise vajalikkuse kohta kui ka pidevalt vähendatud nende halduskoormust.
    Ministeeriumide ja rahvusvaheliste organisatsioonide tellimuse täitmiseks teeme aastas ligi 200 statistikatööd, millest kaks kolmandikku kasutab täielikult või osaliselt registrite andmeid. Need ei kata kogu statistika tegemise vajadust, mistõttu küsime ettevõtetelt andmeid juurde.
    Ligi poolte elektrooniliste küsimustike puhul kasutame küsimustike eeltäitmist registrite andmete põhjal. Näiteks kui ettevõte esitab oma majandusaasta aruande äriregistrile, siis selle põhjal on 80% tema aruandest statistikaametile eeltäidetud ja raamatupidajal tuleb lisada vaid 20%. Samuti kasutatakse ühe küsimustikuga kogutud andmeid erinevates statistikatöödes, mitte ei küsita iga kord uuesti. Väikeettevõtete puhul on küsitletavate ettevõtete arvu vähendatud, samuti eemaldatakse küsimustikest asjakohasuse kaotanud näitajad. Siiski võib suurematel ettevõtetel olla tunne, et koormus on jäänud samaks.
    Küsime, kui midagi on puudu
    Kogume andmeid ettevõtetelt juurde ainult siis, kui registrites vajalikke andmeid ei ole, registrite andmeid ei ole võimalik panna otsesesse vastavusse riikliku statistika definitsioonidega, andmed tekivad registritesse liiga hilja või erineva sagedusega või mõnel juhul pole mõistlik vajalikke andmeid registritesse kogudagi. Registrites mitteolevate andmete kogumise alternatiiv oleks nn kohapealne mõõtmine, kus statistik viibib pidevalt ettevõtja kõrval, kuid selle tarbeks kuluks ka oluliselt rohkem inimesi ja riigieelarve raha.
    Statistika tegemiseks otsime pidevalt ka alternatiivseid andmeallikaid. Suurandmetest analüüsime Eleringi elektritarbimise tunniandmestiku andmeid, et hinnata nende sobivust majandusüksuste elektri tarbimise ning leibkondade energia kasutamine eesmärkide väljaselgitamiseks ning asustamata või sesoonselt kasutatavate eluruumide arvu ja paiknemise hindamiseks.
    Viimase viie aasta jooksul on registreeritud äriühingute arv äriregistris kasvanud kolmandiku võrra ja tegutsevate äriühingute arv ligi veerandi. Samal ajal on statistikaametile küsimustikke esitavate aruandekohustuslaste arv tänu valikuuringute kasutamisele ja registrite kasutuselevõtule püsinud stabiilselt 40 000 piires. Seega on suhteline koormus pigem vähenenud.
    Koostöö ettevõtete ja erialaliitudega toimub, selgitatakse nii andmete kogumise vajalikkust kui ka koolitatakse küsimustike täitjaid. Kahjuks on ühe suuremahulise küsitluse valimis olevast 2000 ettevõtjast valmis koolitusel osalema vaid alla 1%.
    Kõhutundest ei piisa
    Statistikaamet ei kogu andmeid iseenda jaoks, vaid täidab ministeeriumide ja Euroopa tarbija tellimust. Ministeeriumid ja erialaliidud on avaliku huvi esindajad, kes seisavad hea selle eest, et nende valdkonnas oleks riiklik statistika, mida on vaja Eesti elu edendamiseks ja riiklikul tasemel otsustamiseks. See on üsna loogiline, sest valdkonda õiguslikult reguleerivad asutused ei saa otsustada kõhutunde alusel ja faktipõhised otsused ongi konkreetselt ettevõtjate huvides. Asjakohased numbrid otsuste tegemise juures on nagu maitseained hea toidu valmistamise juures. Uurida sealjuures pidevalt, kes missuguseid maitseaineid toidu valmistamisel kasutab, on küll huvitav tegevus ja hea teada, aga kindlasti mitte alus ütlemaks, et seda või teist pole vaja.
    Enamik inimesi, kes ajalehest põnevat uudist loevad, ei teadvusta, et oluline osa faktilist teavet ongi kokku pandud mõnele riigiasutusele esitatud andmetest või küsitluses antud vastuste põhjal. Rääkimata sellest, et oskaks selle infokilluga seostada statistikaameti nn tülikaid küsimustikke. Paljud ei tea, et Euroopa Liidu statistikaamet Eurostat ei tee ise ühtegi uuringut, vaid koondab liikmesriikide statistikaametitest saadava statistika ja avaldab selle. Muuhulgas määratakse nende numbrite järgi ka liikmesriigile liikmemaks jne.
    Statistikaameti pakutava info kvaliteedi suhtes on kõige kriitilisemalt meelestatud tarbijad ettevõtjad. Enamasti on põhjus see, et andmeesitajast statistika kasutaja rolli sattudes soovib ettevõte saada hoopis detailsemat teavet, kui ta ise on andmete esitamisel valmis esitama, ning samuti soovib ta, et turu hindamiseks vajalik statistika valmiks kiiremini.
    Kui kõik asjaosalised kogutud teabe vajadusest ja eesmärgist ühtemoodi aru saavad, siis on ka mõistliku tasakaalu saavutamine kohustuse ja kasu kontekstis realistlikum kui kunagi varem.
  • Hetkel kuum
Andrus Hiiepuu: kustkohast tulevad ja kuhu kaovad eesmärgid?
Ettevõtte üldiste sihtide seadmise kõrval kiputakse ära unustama, et absoluutselt iga inimese panus organisatsioonis peab olema samuti eesmärgistatud, kirjutab Elisa Eesti tegevjuht Andrus Hiiepuu.
Ettevõtte üldiste sihtide seadmise kõrval kiputakse ära unustama, et absoluutselt iga inimese panus organisatsioonis peab olema samuti eesmärgistatud, kirjutab Elisa Eesti tegevjuht Andrus Hiiepuu.
Elektriautotootja rahamure pani suured aktsiapakid liikuma
Stockholmis noteeritud Volvo Cars jagas finantsprobleemides elektriautotootja Polestari osaluse oma aktsionäridele, kelle seas suurim on Hiina Geely. Geely omakorda müüs suure paki veokitootja Volvo aktsiaid, et Polestari toetamiseks raha vabastada.
Stockholmis noteeritud Volvo Cars jagas finantsprobleemides elektriautotootja Polestari osaluse oma aktsionäridele, kelle seas suurim on Hiina Geely. Geely omakorda müüs suure paki veokitootja Volvo aktsiaid, et Polestari toetamiseks raha vabastada.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
LHV tippjuht lahkub ametist
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Eelarvenõukogu: riigivõlg kasvab kiirelt
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Everaus rajab Rae valda uue elukvartali
Everaus Kinnisvara rajab Rae vallas asuvasse Järvekülla uue elamukvartali, alustades ehitusega suvel.
Everaus Kinnisvara rajab Rae vallas asuvasse Järvekülla uue elamukvartali, alustades ehitusega suvel.