• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Palun lubage lahkuda!

    Äriühingute piiriülese liikumise tõrgeteta toimimiseks on hädavajalikud Euroopa Liidu ühtsed reeglid, leiab Külliki Feldman.Foto: Erakogu

    Äriühingute vabadus piiriüleselt liikuda aitaks luua Euroopa Liidus paremat ettevõtluskeskkonda, leiab justiitsministeeriumi eraõiguse talituse nõunik Külliki Feldman.

    Ühingud saaksid vabalt valida ELis registririigiks selle riigi, kus on neile kõige soodsam majanduslik või ühinguõiguslik keskkond, seda nii asutamisel kui ka tegevuse hilisemas etapis.
    Maailmapanga äritegemise lihtsuse edetabelis on Eesti 20 parema hulgas. Soodsa ettevõtluskeskkonna ja kõrge digitaliseeritusega võiks Eesti olla äriühingutele ligimeelitav koduriik. Samas võiks lahkumist võimaldav õigusraamistik julgustada Eesti ettevõtjaid otsima ja aidata leida välismaiseid investoreid ja turge, sest oleks kindlus, et ühingud saavad asjaolude muutumise korral lihtsalt asukohariiki muuta.
    Pikalt arutatud teema
    Õiguslike lahenduste loomine oleks ELi ühinguõiguse ning siseturu arendamise ja isikute vaba liikumise tagamise jaoks järjekordne suur samm. Äriühingute piiriülese liikumise võimaluste parandamise üle on ELis arutletud aastakümneid. Siiani on see viinud siiski üksnes direktiivi loomiseni osaühingute ja aktsiaseltside piiriüleseks ühinemiseks. Piiriülene liikumine, näiteks asukoha muutmine, on lisaks teataval määral võimalik ka Euroopa äriühingu ja Euroopa ühistu määruste abil.
    Mitu liikmesriiki, nagu Taani, Soome või Holland, on osaliselt ise loonud või loomas reegleid ühingute piiriüleseks liikumiseks. Osa liikmesriike, nagu Saksamaa, võimaldab ühingutele teatud piiriülese liikumise viise riigisisestele liikumistele kehtivate reeglite alusel.
    Vaja ühtseid reegleid
    Siiski oleks äriühingute piiriülese liikumise tõrgeteta toimimiseks hädavajalikud ELi ühtsed reeglid, kuna selliste toimingute juures on alati puudutatud rohkem kui ühe riigi õiguskord ning see tekitab suure ohu, et riikide reeglid omavahel ei haaku. Samuti võimaldab Euroopa Kohtu praktika erinevaid tõlgendusi ja riigid mõistavadki seda tõenäoliselt erinevalt. See kõik muudab piiriülesed reorganiseerimised ühingutele keeruliseks, kalliks ja ebakindlaks.
    Ühingute piiriülene liikumine seondub tihedalt ühinguõiguslikele küsimustele kohalduva õigusega. Ühingu enda, tema osanike või aktsionäride ning võlausaldajate jaoks on vaja selgust, millise riigi õiguskorra kohaselt piiriülene liikumine toimub ning ühinguõiguslikke vaidlusi lahendatakse. Seetõttu tuleks ka see valdkond ELi tasemel reguleerida.
    Autor: Külliki Feldman
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Auhinnatud personalijuht: mida kaasa pakkida 2021. tööaastast?
Tööaasta 2021 on andnud nõnda korraliku kogemustepagasi, et tasub mõelda, mis jätta sisse ka 2022. aastaks ning mis mitte, kirjutab Elisa personalivaldkonna juht, 2019. aastal Eesti mõjukaimaks personalijuhiks valitud Kaija Teemägi.
Tööaasta 2021 on andnud nõnda korraliku kogemustepagasi, et tasub mõelda, mis jätta sisse ka 2022. aastaks ning mis mitte, kirjutab Elisa personalivaldkonna juht, 2019. aastal Eesti mõjukaimaks personalijuhiks valitud Kaija Teemägi.
Bitcoini hind kolistas veel allapoole
Bitcoini hind langes laupäeva esimestel tundidel ligikaudu 10 protsenti, pikendades karuturul olemist, vahendab CNBC.
Bitcoini hind langes laupäeva esimestel tundidel ligikaudu 10 protsenti, pikendades karuturul olemist, vahendab CNBC.
Venelaste sotsiaalmeediaplatvorm läks riigi kontrolli alla
Venemaa suurim sotsiaalmeediavõrgustik VKontakte liikus sealse riikliku kontrolli alla, kui pärast mitut tehingut liikus suurosalus riigifirma Gazpromiga seotud ettevõtete kätte, vahendab Financial Times.
Venemaa suurim sotsiaalmeediavõrgustik VKontakte liikus sealse riikliku kontrolli alla, kui pärast mitut tehingut liikus suurosalus riigifirma Gazpromiga seotud ettevõtete kätte, vahendab Financial Times.
Kinnisvarabüroo: novembris olid Tallinna korteriturul rekordilised nii hind kui tehingute koguarv
Novembris Tallinnas müüdud korterite keskmine ruutmeetri hind tõusis rekordilise 2452 euroni, mis on 3% võrra suurem oktoobriga võrreldes. Kokku müüdi Tallinnas 1098 korterit, mis on viimase 15 aasta suurim tehingute arv, teatas kinnisvarabüroo 1Partner pressiteate vahendusel.
Novembris Tallinnas müüdud korterite keskmine ruutmeetri hind tõusis rekordilise 2452 euroni, mis on 3% võrra suurem oktoobriga võrreldes. Kokku müüdi Tallinnas 1098 korterit, mis on viimase 15 aasta suurim tehingute arv, teatas kinnisvarabüroo 1Partner pressiteate vahendusel.