Palun lubage lahkuda!

Ühingud saaksid vabalt valida ELis registririigiks selle riigi, kus on neile kõige soodsam majanduslik või ühinguõiguslik keskkond, seda nii asutamisel kui ka tegevuse hilisemas etapis.

Maailmapanga äritegemise lihtsuse edetabelis on Eesti 20 parema hulgas. Soodsa ettevõtluskeskkonna ja kõrge digitaliseeritusega võiks Eesti olla äriühingutele ligimeelitav koduriik. Samas võiks lahkumist võimaldav õigusraamistik julgustada Eesti ettevõtjaid otsima ja aidata leida välismaiseid investoreid ja turge, sest oleks kindlus, et ühingud saavad asjaolude muutumise korral lihtsalt asukohariiki muuta.

Pikalt arutatud teema

Õiguslike lahenduste loomine oleks ELi ühinguõiguse ning siseturu arendamise ja isikute vaba liikumise tagamise jaoks järjekordne suur samm. Äriühingute piiriülese liikumise võimaluste parandamise üle on ELis arutletud aastakümneid. Siiani on see viinud siiski üksnes direktiivi loomiseni osaühingute ja aktsiaseltside piiriüleseks ühinemiseks. Piiriülene liikumine, näiteks asukoha muutmine, on lisaks teataval määral võimalik ka Euroopa äriühingu ja Euroopa ühistu määruste abil.

Mitu liikmesriiki, nagu Taani, Soome või Holland, on osaliselt ise loonud või loomas reegleid ühingute piiriüleseks liikumiseks. Osa liikmesriike, nagu Saksamaa, võimaldab ühingutele teatud piiriülese liikumise viise riigisisestele liikumistele kehtivate reeglite alusel.

Vaja ühtseid reegleid

Siiski oleks äriühingute piiriülese liikumise tõrgeteta toimimiseks hädavajalikud ELi ühtsed reeglid, kuna selliste toimingute juures on alati puudutatud rohkem kui ühe riigi õiguskord ning see tekitab suure ohu, et riikide reeglid omavahel ei haaku. Samuti võimaldab Euroopa Kohtu praktika erinevaid tõlgendusi ja riigid mõistavadki seda tõenäoliselt erinevalt. See kõik muudab piiriülesed reorganiseerimised ühingutele keeruliseks, kalliks ja ebakindlaks.

Ühingute piiriülene liikumine seondub tihedalt ühinguõiguslikele küsimustele kohalduva õigusega. Ühingu enda, tema osanike või aktsionäride ning võlausaldajate jaoks on vaja selgust, millise riigi õiguskorra kohaselt piiriülene liikumine toimub ning ühinguõiguslikke vaidlusi lahendatakse. Seetõttu tuleks ka see valdkond ELi tasemel reguleerida.

Autor: Külliki Feldman