• Jaga lugu:

    Lõbumajas maksan sulas

    President Ilvese üleskutse loobuda sularaha kasutamisest demokraatia kaitseks on särtsuvalt diskutaabel, sest vähemalt liberaalsesse demokraatiasse kuulub isiku vabadus anduda legaalsetele pahedele, kirjutab arvamustoimetaja Vilja Kiisler.

    Kujuta ette, et sa oled lõbumaja kunde. Eestis on küll keelatud organiseeritud prostitutsioon, st seksiteenuste vahendamine, aga seksi ostjat ei karistata. Seksi ostetakse ja müüakse, ja kui see tehing on kahe inimese omavaheline kokkulepe, siis on see ka seaduse silmis okei. Karistada saab see, kes seksi ostmist selle pealt tulu saamise eesmärgil vahendab. Sarnane on lugu narkootikumidega: sa tohid neid tarbida, aga vahele jääda sellega ei tasu; parem on, kui sind ostmise pealt ei tabata, see toob kaasa ebameeldivusi, müümise eest saab raudselt karistada.  Mis on tegelikult üsna kummaline, aga see praegu selleks.
    Ühesõnaga: turul leidub teenus, mida sa soovid tarbida, ja sa oled valmis selle eest maksma – aga nii, et sellest ei jää jälge maha, st sularahas. Ilvese kirjeldatud demokraatias, kus sularaha ei ole, oled sa sellest võimalusest ilma jäetud. St kindlasti ei ole tegemist liberaalse demokraatiaga. Muidugi, kõik demokraatiad ei olegi liberaalsed. Ma ei tea ainult, kas Ilves tahtis seda öelda, et ta ei poolda liberaalset demokraatiat.
    Ma ei taha, et nad teavad, palju ma joon
    Mul on üks sõber, kes maksab põhimõtteliselt ainult sularahas, sest ta ei taha, et pank teab, kuidas ta oma raha kulutab. Et pood teab, mida ta ostab. Et apteeki jäävad maha andmed selle kohta, missuguseid seal müüdavaid tooteid ta tarvitab. Üks tuttav, kes toidu- ja muidu poes kaardiga maksab, tasub alkoholiosakonnas põhimõtteliselt ainult sularahas. Pole vaja endast selliseid jälgi maha jätta, leiab ta. Teine on selline, kes maksab ainult sularahaga ööklubides, sest ei soovi, et kuskile jääks maha info, kui palju ta ühe öö jooksul maha joob – ja mida täpselt.
    Kui meil oleks ühiskond, kus sularaha ei eksisteeri, oleks sellistel inimestel keeruline. Nad seisaksid dilemma ees, kas loovutada teatud teenuseid tarbides oma andmed, või loobuda nendest võimalustest, mis on küll olemas ja legaalsed, aga kannavad avalikus teadvuses teatud kõlbeliste hinnangute pitserit.
    Eesti Panga president Ardo Hansson ei ole kunagi teinud saladust sellest, et sularahata maailm oleks tema meelest õudusunenägu. Ta leiab, et sularaha on ja peab jääma lugupeetud maksevahendiks ning selle kasutamist ei peaks piirama lihtsal põhjusel: see annab vabadust. „Ei kujuta hästi ette olukorda, kus ükspäev öeldakse, et alates homsest meil enam sularaha Eestis ei kehti, ja sul ei olegi võimalik sellist asja teha nagu oma raha välja võtta,“ on ta öelnud.
    Muidugi, Ilves pidas silmas muud. Et sularaha kasutamine suurendab korruptsiooni võimalusi, ja see on teatud aspektides kindlasti tõsi. Ilves ütles, et nõrga demokraatiaga riikides, kus sularaha mängib olulist rolli, lokkab korruptsioon. (Tugeva demokraatia määratlus oleks muidugi põnev.) Ta leiab, et sularaha kaotamisega saaks demokraatiat tugevdada – tehnoloogia selleks on valmis.
    Mõjuvõimuga kauplemine ei kao
    Tehnoloogia on kindlasti valmis. Valmis ei ole inimesed, muidugi eri põhjustel. Loo alguses toodud näiteid teevad nähtavaks ühe grupi inimesi, kes sularahata ühiskonnas tunneks, et nende isiklikke vabadusi on oluliselt kärbitud. Isikuandmed ja info on nende jaoks oluliselt kõvem valuuta kui raha. Teine grupp on muidugi korruptandid ja kurjategijad. Olen minagi Eesti erakondade kilekotiskandaale jälgides mõelnud, et miks ometi on sularaha kasutamine neil üleüldse lubatud. Samas: kui sularaha ei oleks, kas see tähendaks, et erakondi enam ealeski mustalt ei rahastataks?
    Jaatav vastus oleks lihtsameelne. Ilvese enda toodud näide toimib tegelikult tema väite vastu-, mitte pooltargumendina. Sularahata ühiskonnas oleks tema sõnul võimatu olukord, kus Saksamaal valimised kaotanud poliitik leiaks järgmisel päeval töö Gazpromis. Kas Gerhard Schröder ei oleks Nord Streami nõukogu esimees ja ei peaks oma 70. sünnipäeva Vladimir Putini seltsis, kui sularaha olemas ei oleks? Ma kahtlen selles. Rahvusvaheline korruptsioon, mõjuvõimuga kauplemine laias mõttes – kõige sellega võib küll kaasas käia sularaha, aga see ei põhine sugugi ainult sularaha olemasolul. Sularaha on vaid üks neid võimu likviidseid ekvivalente, millega kaubelda.
    Sularaha ja tehnoloogia, mis peaks seda justkui asendama, on iseenesest mõlemad moraalses mõttes neutraalsed. Neil on kõlbelistele valikutele oma mõju, aga nad ei determineeri moraalseid dilemmasid ei otsustavalt ega viimseni. Seesama lihtsustatult ja kujundlikult: noaga saab nii leiba kui ka päid maha lõigata. See teine võimalus ei ole küllaldane põhjus nugade ärakeelamiseks. 
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Kristina Schotter: hagi tagamise nõue on kõvasti kreenis
Kohtul võiks olla ühe tööpäeva asemel piisav aeg kaaluka ja kostja õigusi äärmiselt riivava otsustuse tegemiseks enam õigusi vaadata ka nõude sisulist põhjendatust, kirjutab advokaadibüroo Cobalt vandeadvokaat Kristina Schotter
Kohtul võiks olla ühe tööpäeva asemel piisav aeg kaaluka ja kostja õigusi äärmiselt riivava otsustuse tegemiseks enam õigusi vaadata ka nõude sisulist põhjendatust, kirjutab advokaadibüroo Cobalt vandeadvokaat Kristina Schotter
Nõrk tööhõive vajutas USA börsid rekordtasemelt alla tagasi
USA oodatust kehvem tööhõiveraport kukutas S&P 500 aktsiaindeksi täna eilselt rekordtasemelt alla.
USA oodatust kehvem tööhõiveraport kukutas S&P 500 aktsiaindeksi täna eilselt rekordtasemelt alla.
Raadiohommikus: kinnisvararajajad teatavad tulemusi
Homme annavad börsile oma esimesest poolaastast ülevaate Eesti ehitusturuhiiud Merko ja Nordecon. Samuti on oodata kinnisvarafondi Baltic Horizon kuue kuu numbreid. Kuidas ehitus- ja kinnisvarasektoril läheb, kommenteerib Merko Ehituse juhatuse esimees Andres Trink.
Homme annavad börsile oma esimesest poolaastast ülevaate Eesti ehitusturuhiiud Merko ja Nordecon. Samuti on oodata kinnisvarafondi Baltic Horizon kuue kuu numbreid. Kuidas ehitus- ja kinnisvarasektoril läheb, kommenteerib Merko Ehituse juhatuse esimees Andres Trink.
Narkoäri on koroonašokist üle saanud Soomes buumib kokaiin
Koroonapandeemia tekitas Eesti narkoturul korraks paanika, kuid nüüdseks on kurjategijad end kogunud ja narkokauplemine on varasemast enamgi kolinud veebi.
Koroonapandeemia tekitas Eesti narkoturul korraks paanika, kuid nüüdseks on kurjategijad end kogunud ja narkokauplemine on varasemast enamgi kolinud veebi.