Nüüd minnakse üle piiri

Novembrikuus jõustuvad tulumaksuseaduse muudatused seoses dividendide maksustamisega on külvanud ettevõtjates segadust. Nimelt antakse maksuhaldurile lai otsustusõigus keelduda välisriigist saadud dividendide edasijaotamisel maksuvabastuse andmisest.

Maksuhaldur saab maksuvabastusest keelduda, kui tema hinnangul ei ole välisriigi ühingu omamine ja selle kaudu investeerimine äriliselt põhjendatud. Seejuures sisaldab seadusmuudatus selliseid ettearvamatu mõjuga määratlusi, nagu “tehing, mis ei ole tegelik” ja “tehingute ahel, mis on tehtud ärilistel põhjustel, mis kajastavad sellise äritegevuse jaoks vajalikku ja kohast majanduslikku sisu”. Ilmselgelt võivad maksu­revidendi ja ettevõtja arusaamad nende sisustamisel põhjalikult erineda.

Seadusemuudatuse üksikasjadesse süvenemise asemel juhin tähelepanu hoopis laiemale ja veidi hirmutavale tendentsile ettevõtluskeskkonna jaoks. See seadusemuudatus ei lähtu meie siseriiklikest maksupoliitilistest algatustest, vaid Euroopa Liit on selle meile peale surunud.

OECD ja Euroopa Liit on viimastel aastatel jõuliselt üritanud karmistada ja kaasajastada maksureegleid, et piirata rahvusvaheliste ettevõtjate võimalusi oma makse planeerida ja peituda pangasaladuse taha (OECD maksupoliitiline algatus BEPS, pangaandmete automaatse vahetamise projekt FATCA jt). Sarnaseid Eestile peale sunnitud maksumuudatusi on tulemas veelgi.

Sellega on Eesti maksuõiguslikke eripärasid arvestades mindud üle piiri. Näiteks on Euroopa Liidu liikmesriigi äriühingule pangakonto avamine Eesti kommertspankades juba praegu kohati võrdsustatav n-ö võitlusega tuuleveskitega. Kohalikud pankurid on pikka aega kurtnud, et klientidega seoses kogutav teave ja rikkumistega seotud trahvid toovad kaasa pangateenustasude paratamatu suurenemise.

Brüsselist tulevaid maksualgatusi peaks riiklikul tasandil oluliselt enam analüüsima, kaaludes põhjalikult nende vajalikkust, sobilikkust ja mõju ettevõtluskeskkonnale.

Esiteks erineb Eesti kasumijaotuse maksustamisel põhinev tulumaksusüsteem olemuslikult teiste liikmesriikide maksurežiimidest, mis kogub üldreeglina tulumaksu juba selle teenimise hetkel ehk maksustab teenitud kasumi väljamakse asemel.

Teiseks on Eesti majanduse ja siin tegutsevate ettevõtjate suurus võrreldamatult väikesem Apple’i, Fiati jt sarnases mastaabis kontsernidega. Viimaste ohjeldamiseks mõeldud meetmete rakendamine Eesti ettevõtetele tundub kahurist varblase pihta tule andmisena.

Kolmandaks ei haaku alati üleeuroopalise poliitilise kompromissina sündinud reeglid hästi Eesti õigussüsteemiga, mille hea näide on seesinane viidatud dividendide maksustamismuudatus.

Eelkirjeldatud probleemi lahendamiseks tuleks rahandusministeeriumil ja maksuhalduril rohkem rõhku panna juhendite ja selgituste koostamisele ning selgete seisukohtade väljaütlemisele. Regulatsiooni ebaselgus ja tulevikumuudatuste prognoosimatus on selge punane stopptuli mis tahes välisinvestorile, kes teiste valikutena peaks kaaluma Eesti kasuks otsustamist. Seda liiati olukorras, kus Eesti ettevõtluskeskkond ei ole ausalt elulisi fakte tunnistades juba pikka aega välisinvesteeringutele ligimeelitav sihtkoht.

Kindlasti ei tohi me ühtegi võimalust jätta kasutamata või hoiduda Euroopas silma paistmisest. Võimalus ise määrata oma tulumaksu suurus sõltuvalt jaotatava kasumi suurusest on Euroopa Liidu kontekstis väga atraktiivne mõte. Liites sellele jõupingutuse e-riigi toimimiseks, kiire ja paindliku asjaajamise ja lihtsad maksureeglid, võiks mõnigi välisinvesteering meie lõunanaabrite asemel meile tulla. Seda eelkõige olukorras, kui koalitsioonilepingus välja reklaamitud osaluste müügist teenitava kasumi jaotamine muudetaks maksuvabaks. Puudub kahtlus, et sellises olukorras suureneksid Läti ja Leedu kõrval oluliselt Eesti võimalused jääda mõne kontserni valdusühingu asukohamaaks.

Konkreetse ettepanekuna kutsun maksuhaldurit välja töötama seoses nimetatud dividendide maksumuudatusega põhjaliku ja erinevate huvigruppide kaasatusel juhendi, mis, lisaks konkreetse sätte tõlgendamisele, määratleks üheselt ja selgelt põhimõtted, mille alusel hinnata piisava majandusliku substantsi olemasolu Eesti ühingus. Sarnaseid näiteid on Lääne-Euroopa liikmesriikidelt aluseks võtta hulgi. Kõnealusesse seadusemuudatusse selguse toomise kõrval võiks see olla üks samm Eesti maksukeskkonna laiemal turustamisel.

Autor: Margus Lentsius