Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Salapärane 14% – kellele ja milleks?

    Dmitri JegorovFoto: Raul Mee

    Regulaarselt ja stabiilselt jaotatud kasumi maksustamine väiksema, 14% määraga tõstab Eesti atraktiivsuse investor silmis uuele tasemele, kirjutab rahandusministeeriumi asekantsler Dmitri Jegorov.

    Äriühingu tulumaks, mille puhul ei maksustata teenitud, vaid jaotatud kasumit, on Eestis laias laastus toiminud hästi. Seda kinnitavad ettevõtjate ja finantsinimeste küsitlused, aga ka akadeemilised uuringud (nt Praxise korraldatud). Viimane mitteametlik küsitlus eelmise nädala PwC maksu- ja raamatupidamise konverentsilt andis tulemuseks, et traditsioonilist tulumaksu pooldas vaid 16 protsenti finantsjuhtidest ja raamatupidajatest.
    Kui asjad toimivad, kas siis on mõtet midagi muutma hakata? Jah ja ei. Kumb vastus valida, sõltub sellest, kes vastab. Uuele ja kasvavale ettevõttele oleme ikka sobiv koht äritegemiseks. Küpsele ja omanikule stabiilselt kasumit jaotavale ettevõttele aga ei pruugi olla.
    Kui Soome ja Rootsi jaoks on Eesti ehk eriline koht, siis on palju neid, kelle jaoks on Eesti vaid üks osa Baltikumist, kus pealinnaks Riia. Nii Läti kui ka Leedu on meist suuremad turud, kuigi veidi väiksema tuluga inimese kohta, aga ometi on seal rohkem tööjõudu. Sel põhjusel on meil enamasti vaja pingutada, et naabrite taustal silma paista.
    Võistlus Läti ja Leeduga
    Ettevõtte tulumaksuga on oht, et kõigi teiste võrdsete tingimuste korral oleks Läti ja Leedu meist teatud välisinvestorite silmis ligitõmbavamad. Seda seetõttu, et kuigi meil kehtib maksuvabastus jaotamata kasumile, luuakse ettevõtteid pidades silmas pikaajalist eesmärki, milleks on kasumi teenimine ja väljamaksmine investorile. Siinkohal ei ole kõik investorid võrdselt huvitatud meie maksu edasilükkamise võimalusest ning Läti ja Leedu saavadki pakkuda 15% kasumimaksu. Meie aga kolmandiku võrra kõrgemat määra. Viis protsenti on ettevõtte kasumlikkusele küllaltki oluline tegur ka selle teadmise taustal, et üldiselt ei sea investorid sihtriigi valikul makse esikohale. Loeb turu suurus, tööjõu olemasolu ja selle kvaliteet, stabiilsus, turvalisus, taristu ja bürokraatia vähesus, ent kas kõigis nendes tegurites ületame me nt Soomet, kellel on kasumimaks samuti... 20%?!
    Idee, millest nüüd sai värske koalitsiooni ettepanek, seisneb selles, et regulaarselt ja stabiilselt jaotatud kasumit maksustataks väiksema määraga – nt 14%. Samas peaks säilima ka meie süsteemi peamine eelis – et maksustatakse ainult jaotatud kasumeid. Rahvusvaheliselt üsna konkurentsivõimeline määr kehtiks vaid keskmisele kolme lõppenud aasta kestel jaotatud kasumile. Seda ületavat osa maksustataks jätkuvalt 20%ga. Detailid vajavad lihvimist, kuid võib olla kindel, et selline süsteem soodustab kasumi jaotamist senisest enam ja tõstab Eesti atraktiivsuse välisinvestorite silmis uuele tasemele. See tähendab maksulaekumistele nn positiivset riski, mis tuleneb uutest välisinvesteeringutest. Analüütikute hinnangud, mis läksid koalitsiooni nn Excelisse, on vaatamata suurtele numbritele siiski konservatiivsed, sest käitumislikku muudatust (loe: suuremaid dividende) 2/3 maksumaksjate puhul ei oodata. Maksueksperdid, kellega oleme suhelnud, suhtuvad ettepanekusse positiivselt.
    Kuidas kolme aasta arvestus käib?
    Madalam määr kehtiks, nagu öeldud, stabiilsete ja regulaarsete jaotatud kasumi kohta. Kuna aastad pole vennad, on mõistlik vaadata ühest aastast pikemat perioodi. Kolmeaastane periood pakub piisavalt paindlikkust vajalike investeeringute ajastamisel, ent samas ei ole liiga pikk aeg soodsama määra õiguse väljateenimiseks. Kasumile saakski rakendada soodsamat määra kolme viimase aasta keskmiselt jaotatud kasumi ulatuses. Seda keskmist ületavas osas kehtiks senine 20% maksumäär. Kui äriühing on igal aastal kolmest maksnud 800 000 kasumit ja neljandal aastal maksab välja 1 miljoni, siis sellelt miljonilt maksab ta 800 000 ulatuses 14 protsenti ja ülejäänud 200 000 20% tulumaksu (süsteemile vastavates määrades mõistagi - 14/86 ja 20/80). Ning järgmisel aastal on tal kolme aasta keskmine jällegi kõrgem. Arvesse läheks vaid maksustatav dividend – eelnevalt korra juba maksustatud kasum, mida saab maksuvabalt edasi maksta, õigust soodsamale määrale ei tekita.
    Mõni võib öelda, et see, kes soovib investeerida pärast stabiilset kasumivoogu, saab karistatud kolmeaastase tsükli katkestamise eest kõrgema maksumääraga. Tegelikult aga ei pea see nii olema. Kasumit võib soodsama määra jätkuvaks nautimiseks välja maksta, ent kohe pärast 14% maksu tasumist kapitali suurendamisena tagasi sisse maksta. Sel juhul on võimalik teha investeeringuid ja samal ajal mitte kaotada maksumääras järgnevatel aastatel. Alternatiivina lisaks siis ka selle tõiga, et ettevõte ei ole  investeerimisel seotud ainult omakapitaliga, vaid saab hea kapitaliseerituse korral ka laenu võtta, ka omanikult.
    Üleminek uuele süsteemile peaks kestma samuti kolm aastat, mis on õiglane seni kasumit 20%ga maksustanud ettevõtete suhtes ja arvestab riigieelarve võimalustega. Esimese arvessemineva aasta jaotatud kasum, mida maksustatakse ikka veel 20%ga, jagatakse kolmega ja see on summa, mida teisel aastal saaks välja maksta 14% maksuga. Esimese ja teise arvessemineva aasta kasumi summa jagatakse samuti kolmega ja see on kolmanda aasta soodusmääraga dividend. Järgmisel, neljandal aastal on üleminek lõppenud ja edaspidi rakendub soodusmäär kolme viimase lõppenud aasta keskmisele kasumile. Vältimaks suurte dividendide väljamaksmata jätmist vahetult enne süsteemi jõustumist võib kaaluda, et uue süsteemi jõustumisel loetaks esimest aastat juba lõppenuks.
    Mis saab füüsiliselt isikust?
    Uuele süsteemile üle minnes tuleb meil loobuda füüsilistele isikutele seni rakendunud vabastusmeetodist, mille kohaselt dividendid ei kuulu füüsilise isiku tulude hulka. Vastupidine oleks ohtlik, sest see tekitaks ettevõtte ja füüsilise isiku maksustamise vahele senisest suuremad käärid ja nn OÜtamine saaks korralikult hoogu juurde.
    Õnneks tähendab vabastusmeetodi kaotamine seda, et kohaliku ettevõtte kohaliku omaniku jaoks jääb kehtima senine maksukoormus selle vahega, et ettevõtte poolt seni makstud 20% asemel tuleb nüüd 14%, aga ülejäänud 6% peetakse kinni juba füüsilise isiku tulumaksuna. Kokku ikka sama 20%. Välismaalt saadud dividendide puhul peaks lubama küll keerulisemat, ent igati õiglast lahendust, mille korral saaks 6% lisamaksu ka tasumata jätta, kui on olemas soov ja võimalus tõendada, et koos ettevõtte kasumimaksuga on sellelt dividendilt varem juba makstud vähemalt 20% tulumaksu. See lahendus ehk kaudne krediit on füüsiliste isikute puhul üsna harv nähtus, kuid see-eest õiglasem, kui lõplik maks 6% kõigile.
  • Hetkel kuum
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Netflix sai miljoneid kliente juurde, kuid aktsia langes ikka
Voogedastusplatvorm Netflix üllatas Wall Streeti esimeses kvartalis miljonite uute klientidega, kuid aktsia taandus järelturul sellegipoolest.
Voogedastusplatvorm Netflix üllatas Wall Streeti esimeses kvartalis miljonite uute klientidega, kuid aktsia taandus järelturul sellegipoolest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Järjekordne Telia MeetUp toimub juba 30. mail
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.